Kas 19 eurone lapsetoetus on ikka parem tulevik?

Maria Jufereva-Skuratovski, Lasnamäe linnaosa vanem

Nendel valimistel otsustame, kas Eesti jätkab otsustusvõimelise valitsusega, kes juhib meid Põhjamaade suunas või toimub stagneerumine uskudes, et vanasti oli parem.

Reformierakond usub, et „vanasti oli parem“  – nii ta vähemalt oma pühade-eelses valimisreklaamis teatas, ja lubab tagasi liikuda. Kuid kas on ikka parem, kui tulumaksuvaba miinimum oleks vaid 180 eurot? Kas oleks parem, kui kaotaksime suurperede ja lastetoetuse tõusu?Mismoodi oleks parem, kui kaotame kõrgemad pensionid? Kas on parem tulevik, kui kaotame tasuta bussisõidu ning taas tuleb hakata bussipileti eest maksma? Kas häbiväärse 19-eurose lapsetoetuse juurde tagasiminek on ikka „parem tulevik“, mida lubab Reformierakond?

Keskerakonna võimule tulek seadis esikohale eakad ja lastega pered. Täna on esimese kahe lapse toetus juba 60 eurot ning alates kolmandast lapsest 100 eurot. Sellele lisandub ka lasterikka pere toetus, mis tähendab, et perele, kus kasvab kolm kuni kuus last, makstakse 300 eurot. Alates seitsmest lapsest 400 eurot lisaks. Vanaduspension tõuseb aga 100 euro võrra alates 2020. aastast.

Erinevalt Reformierakonnast, kelle nimekirjas pole venelasi, on Keskerakond aastaid Tallinna juhtimisse kaasanud ka vene emakeelega kodanikke. Viimastel aastatel oleme selle poliitikaga jätkanud ka kogu riigijuhtimist. Rahvuste vaheline vastandumine ei ole edasiviiv jõud. Vene emakeelega inimeste tõrjumine ei aita ehitada tugevamat ühiskonda. Valija kätes on, kas lubame riiki juhtima need, kes lahterdavad rahva õigeteks ja valedeks, määrates otsustusõiguse üksnes emakeele järgi. Kas otsustajateks saavad need, kes ründavad teisitimõtlejaid või soovime luua ühtset ühiskonda, kus kedagi ei tõrjuta tema päritolu pärast?

Tuleviku otsustamisel võib olla kaal vaid ühel häälel, ka ühel valima minemata jäänud häälel. Valimisaktiivsus oli eelmistel Riigikogu valimistel 64%, 36% jättis oma hääle andmata. Levinud on arvamus, et mina ei muuda ju oma häälega midagi. Kui aga nendest 36% igaüks mõistab, et ka ühel häälel on jõud, siis muutub valimistulemus paljugi.

Eestit viib edasi koostöö nii erakondade vahel kui ka eri rahvuste vahel. Reformierakonna välistamispoliitika kogemust oleme juba näinud ja see viis meid seisakusse. Ära jäta enda häält andmata.