Jaan Tooming, kultuuriinimene
Vanuigi lähevad aastad kiiresti. Olen ätt ega näe, kardan, enam selgesti. Aga meenub, et nooruses olid talved, mil aiateibad paukusid, nüüd on tihti sula ja lörts. Mäletan, kui talumehed kogunesid kiriku juurde hobustega, nüüd on mõned autod. Aga pigem ei neidki, sest kirikusse kogunevad vanemad inimesed, ilma autota. Aga üks asi on siiski hää – me oleme nõukogude võimu alt vabad ja hingame oma Eesti Vabariigis, kuigi sõltume ikkagi ka Euroopa Liidust. Ja NATO-st. Ja muidugi sõltume ka kliima soojenemisest.
Äsja toimus kliimakonverents Katowices, ja polnud täielikku kooskõla. USA on Pariisi kokkuleppest lahti öelnud, kuigi saastab maailma kohutavalt. Ka Venemaa viriseb, kuigi seal on üdini saastunud linnu. Ja ookeanid on üha rohkem plastikut täis. Üha vähemaks jääb puhast magedat vett, kõrbed tungivad pääle. Ei lähe miski paremaks, aina hullemaks läheb maailma olukord. Ja põhipõhjus on, et meid, inimesi, on liiga palju – üle seitsme miljardi. Mida rohkem inimesi, seda rohkem on vaja toota, seda rohkem läheb vaja eluasemeid, toitu, juua ja energiat.
Akadeemik Juhan Ross ütles juba tükk aega tagasi, et kui tahame ökoloogiliselt elada, siis mahub maailma pool miljardit inimest. Mõned püüavad rääkida sellest probleemist praegu ja mõni isegi arvab, et kaks miljardit ajaks asja ära, ja elaksime hästi. Kuid kuhu panna 5–6 miljardit inimest? Kuhu? Kas nemad peaksid hakkama munkadeks ja nunnadeks, et lõpeks sünnitamine? Või meie õudse olukorra lahendab lõpuks suur sõda või taud? Ei tea, ei tea, igatahes ei näe ma mingit lootust praegusele inimkonnale. Ja ka kliimamehed ja -naised annavad meile aega ainult kümme aastat. Kui selle ajaga asjad kardinaalselt ei muutu, siis on hukatus pöördumatu …
Nii pole uuest aastast midagi head loota. Ei lohuta need pseudoteadlased ja pseudolohutajad, kes särasilmil lubavad inimkonnale uut tõusuaega. Aga nad eksivad rängalt ning kunagi häbenevad ennast silmili mutta. Praeguses maailmas, kus inimkonna arvukus aina kasvab, kus ressursid üha vähenevad ja saastamine aina levib, selles maailmas ei ole mingit lootust. Arusaajad ja mõistjad enamuses vaikivad, sest on jõuetud midagi muutma. Jääb vaid vaatleja ja eraku tee selles hullumeelses hukkuvas maailmas. Aamen.
elanikkonda 15 korda on lihtne vähendada. Tuleb inimeste ületootmisriikides iga esmasünnitanu muuta pärast 2. sünnitust sünnitamisvõimetuks. Kuna on ka loomulik kadu, siis ei ületa laste arv enam 2,0 naise kohta. Seega oleks pidev inimeste arvu kahanemine vältimatu. Kuna meid on juba ropult palju, siis võtab ka normaalsusesse naasmine aega mitu inimpõlve. Ent see oleks rahulik kahanemine, pole isegi vaja trahvida ega karistada pea maha põhimõttel.
Üle taastumise sünnitavates riikides tuleb astuda seega põhimõttelisi samme. Kohe näen, et muslimid keelduvad. Nende huvides maailma vallutada on just suur laste arv. 5…6 last perre, lapsed üle maailma laiali ja omale eriõigusi nõudma. Seega tuleks panna muslimitele piir kinni. Las ise sigitavad, sõdivad ja surevad oma riigi piires.