Keskerakonna fraktsiooni liige Kerstin-Oudekki Loone tõdes täna riigikogu kõnepuldis, et Eesti on muutunud töörände sihtriigiks, renditööjõu kaitse on alareguleeritud ning sellest kaotavad nii Eesti töötajad ja ettevõtted kui ka inimesed, kes on mujalt riikidest siia tööle tulnud.
Loone tõi välja, et kui eelmisel väljastati elamislubasid tavapäraselt mõni tuhat, siis lühiajaline tööluba anti Eestis ligi 20 000 inimesele. Aasta varem väljastati neid lube ca 7600. „Umbes kolmveerand kõikidest lühiajalistest töölubadest läks Ukraina kodanikele, keda tuli Eestisse kaks korda rohkem, kui eelmisel aastal siia ajutiselt ametisse tuli,“ rääkis riigikogulane. „Rändepoliitikat ei tehta piiridel ja immigratsioonikvootidega. Need on administratiivsed kontrollivahendid. Rändepoliitikat tehakse tööturul,“ tõdes ta.
Loone selgitas, et väga paljud neist tulevad läbi renditööfirmade ajutiselt, sest lühiajalisele tööjõule Eestis piirarvu seatud ei ole. „Väga tõsiseks murekohaks on nende inimeste kohtlemine – näiteks ei sõlmita töölepingut või tehakse see eesti keeles ilma töötajale seda tõlkimata. Samuti makstakse inimestele palka sularahas ja sedagi tihtilugu vaid esimesel kuul,“ selgitas Loone ja lisas, et tööinspektsiooni poole pöördumist pärsib keeleprobleem ja rahaliste vahendite, aga ka teadmiste nappus.
Ta leidis oma kõnes, et Poola renditööfirmad on efektiivseks möödahiilimise võimaluseks osadele ettevõtjatele, kes ei teeni kasu suurepärase toote ja innovatsiooni pealt, vaid töötaja naha koorimisega. Loone ütles, et tema hinnangul tuleb teha muudatusi töölepinguseaduses. „Kui me kohe ei anna töötajale õigusi juurde ja ei võimalda tööinspektsiooni pöörduvatele inimestele tõlki, siis kaotavad kõigepealt Eesti töötajad, sest palgad kunagi ei tõuse ja töötingimused ei parane,“ rõhutas ta. „Kaotavad ka Ukraina ja teiste riikide töötajad, sest neid koheldakse ebainimlikult ning ausad Eesti ettevõtjad, kes soovivad võimalikult head teenust või toodet pakkuda, seadusekohaselt võistelda ning ausalt palka maksta.“