Karl Õmblus: Tarvis on leida kuldne kesktee

Viljandimaa majandus- ja kogukonnategelane Karl Õmblus hakkas varakult lugu pidama loodusseadustest ja rahvatarkusest. Talle on oluline maainimeste toimetulek läbi tugeva ettevõtluse, hea haridus, kultuuri- ja sotsiaalteenused. Veel on Karli jaoks olulised ajaloolise ja kauni Viljandi linna edukäik, hoolivus Võrtsjärve ja selle ümbruse suhtes ning paikkonna areng nii kohalike elanike kui ka turistide vaatevinklist. Sellise pagasiga kandideerib Karl Õmblus Riigikogusse. Parlamendis soovib ta olla mitte üksiküritajast „meisterjänes“, vaid tugev meeskonnamängija.

Olete Viljandi linnavalitsuse liige ja Võrtsjärve Ühenduse tegevjuht. Kuidas end tegevusvaldkonda ja rahvakildu kuulumise järgi määratlete?

Me väga tihti ei mõtle oma identiteedile ega esita endale küsimust, kes me oleme või olla tahame. Mulle tundub, et olen arendaja, meeltesüsteemilt visuaal, mulle meeldib leida lahendusi.

Missugused tõed ja arusaamad kujunesid teil välja juba lapsepõlves ja noorusaastatel?

Üsna varakult olin loodusseaduste ja rahvatarkuste usku. Looduses on kõik mudelid olemas, seal valitses tasakaal, paraku ka hundiseadused. Kuni tuli inimene oma aktiivse tegevusega ja eksistentsisooviga. Ja et sõbralikult koos eksisteerida, tuli hakata reguleerima, näiteks kasvõi nii rohusööjate kui ka kiskjate arvu, palju muudki. Ka inimühiskonna regulatsioonides tuleb leida kuldne kesktee.

Millistel ettevõtlusaladel olete tegelnud. Kuivõrd on ettevõtlus teie jaoks võimalus toimetulekuks, kuivõrd elulaadiks ja väljakutseks?

Minu esimene töökoht oli agrotööstuskoondises praeguses maakonnas, eks see kujundas ka edasised valikud. Hobikorras olen tegelnud üleminekuperioodil talupidamisega, natuke poodi pidanud, päris pikalt olin „vabakutseline” arendusjuht ja projektikirjutaja.

Arvan, et ettevõtlus kätkeb endas neid kolme ja veel paljusid kriteeriume. Nüüd on see kahtlemata väljakutse ka riigile. On väga oluline, et elu oleks võimalik terves Eestis, maakohtades. Oli aeg kui maainimest toitis põllumajandus. Praegu on võimsad masinad. Need võidakse treileril kohale tuua suvalisest kohast, need teevad töö, ära ja läinud nad ongi. Kohalikul inimesel tööd põllumajanduses eriti ei ole. Nii et, kui me tahame, et kõik inimesed ei koliks linnadesse, tuleb läbi erinevate meetmete luua motivatsioon ja võimalused maapiirkondades ettevõtluse ja töökohtade tekkeks.

Kas inimesena on ettevõtja oma otsustes ja tegudes rohkem vaba kui need, kes teevad palgatööd töövõtjana?

Kõik siinilmas on paraku näiline. Ettevõtja tegevust reguleerivad seadused ja nõuded, ja neid ei ole mitte vähe. Ettevõtja vastutab, et töötajad saaksid õigel ajal palka, et maksud oleks makstud. Ehk kõige suurem vabadus on oma aja planeerimisel? Heal ettevõtjal loomulikult on ka finantsiline vabadus.

Viljandi linnavalitsuse liikmena kureerite arendust ja planeerimist. Mis on Viljandis selles valdkonnas viimase aja suurimad saavutused?

Omavalitsuses toimub arendustegevus arengukava ja eelarvestrateegia alusel. Oma olemuselt on arengukava ühiskondlik kokkulepe. On oluline, et linnaelanikud ja huvigrupid oleks sellesse protsessi kaasatud. Esimene saavutus on ehk see, et arengukavad ja tegelik tegevus ei ole enam kaks erinevat nähtust. Oleme üle vaadanud nii linna kui ka koolide-lasteaedade arengukavad, teame, mida tegelikult tahame, ja on olemas tegevuskava, kuidas seda saavutada.

Kuivõrd kolib Viljandisse uusi elanikke? Mis on neil tavaliselt motiiviks?

Viljandi on hea mainega maakonnakeskus. Siin on palju edukaid ettevõtteid, töökohti. Olemas on head koolid, lasteaiad, mainekas teater, kino. Tähtsaks peetakse Viljandi looduskeskkonda, turvalisust, rahulikkust ja kultuurilembust.

Milline on Võrtsjärve roll paikkonna omavalitsuste ja kogukondade ühendajana, ettevõtluskeskkonna kujundajana?

Haldusreformi-eelselt piirnes Võrtsjärvega kaheksa omavalitsust kolmes maakonnas. Võrtsjärv oligi määrav argument nende omavalitsuste koostöös. Pikka aega korraldati edukalt ühist arendustegevust. Praegu toimub ühistegevus ja ühise ettevõtluskeskkonna loomine peamiselt Leader-tegevusgruppide kaudu.

Millised on esimesed tähepanekud omavalitsuste ühinemisest Viljandi maakonnas?

Minu hinnangul ei mõeldud päris täpselt läbi, miks omavalitsusi on vaja liita ja mis sellega kaasneb. Nüüd tundub, et distants elanike ja omavalitsuse vahel on suurenenud. Ääremaastumine on paraku suurenenud.

Millal sai teist Keskerakonna liige? Millest oli selline poliitiline valik tingitud?

Liitusin Keskerakonnaga 1995. aastal. Töötasin siis Tarbijakaitseametis. Olin seda usku, et riigiametis olev inimene peaks olema tüüpiline keskklassi esindaja, sama arvasin ka talupidajana-ettevõtjana. Keskklassi huve esindas Keskerakond. Mulle ei sobinud ladinaameerikalik, kihistumist soodustav lähenemine ega kommunism. Teised valikud oleks selle oksa saagimine, millel istun. Nii lihtne see oligi.

Kuidas küpses otsus kandideerida Riigikogusse?

Otsus on raske, kuid valik lihtne: ainult kritiseerida või  panustada sellesse, et Eestimaa areng oleks tasakaalus.

Riigikogu töö tulemused sõltuvad sellest, kes on koalitsioonis, kes opositsioonis. Kuidas hindate aga võimalusi midagi lausa ise korda saata, kui osutute valituks?

Ükski sõdur üksi lahingut ei võida. Kui Riigikogu liige ajab õiget asja, on taga terve fraktsioon, kogu meeskond. Nii et kui ma olen õige asja eest väljas, siis hindan võimalusi heaks. Erakonna valimisnimekirjas on 125 kandidaati. See on meeskond, üks tervik. See on hea nimekiri. Ideaalis ei ole vahet, kes on Riigikogu liige, kes mitte. Ükski inimene ei saa väita, et ta on nii tark ja võimekas, et valdab kõiki teemasid. See meenutaks pigem üht lastemultikat meister-jänesest, kes oli valmis tegema kõike, aga välja ei tulnud midagi.

Milline on teie juhtmõte valimistel?

Ainult üks hea mõte õnne õuele ei too. Liiga pikk aeg, kui riiki juhiti liberalismi lipu all, kuid arusaamatutest huvidest lähtuvalt, on jätnud oma jälje. Kreedo on üks – õiglane riik kõigile! Ja selle nimel tuleb teha palju tööd. Kõigepealt pensionid ja palgad. Eakad inimesed peavad saama elada väärikalt, lapsed ei tohi kannatada puudust. Olen seisukohal, et kohalikke asjade otsustamisel ja kohaliku arengu juhtimisel peab olema suurem sõnaõigus kohalikul kogukonnal.

Milleks kasutate vaba aega?

Ega seda aega, millega midagi peale hakata, tegelikult polegi. Maal elades on tegemist piisavalt, isegi lume lükkamine on ju puhkus. Eks seda kodust aega ja lastega koos olemist võiks kindlasti rohkem olla.

Küsis Jaan Lukas