Riigikogu pensioni saab tänavu 200 inimest

Riigikogu pensioni saab tänavu ligi 200 inimest ning selleks on riigieelarves kavandatud 5,6 miljonit eurot.

“Toetus on kavandatud maksmiseks kokku 197 pensioniõiguslikule isikule ning toitjakaotuspensionärile,” öeldakse riigieelarve seletuskirjas. Pensionideks eraldatud summa kasvab eelmise aastaga võrreldes 200 000 euro võrra ning kasv on seotud pensionäride arvu suurenemisega, lisatakse samas.

“Parlamendi liikme vanaduspensioni makstakse Eesti Vabariigi Ülemnõukogu XII koosseisu ning Riigikogu VII, VIII ja IX koosseisu liikmetele. See, mis vanusest ja millise staažinõudega parlamendiliige vanaduspensionit saama hakkab sõltub, milline oli vanaduspensioniiga ja staažinõue konkreetses koosseisus olemise ajal,” ütles sotsiaalkindlustusameti hüvitiste osakonna nõunik Katrin Välling teisipäeval BNS-ile.

Vällingu sõnul läheb 2019. aastal vanaduspensionile neli uut inimest, kellel on õigus saada parlamendiliikme pensioni.

Vanaduspensioni suurus sõltub koosseisus oldud ajast. Kui pensionisaaja on olnud parlamendis kolm aastat, siis on pensioni suurus 40 protsenti kehtivast riigikogu liikme ametipalgast, kui kuus aastat, siis on 60 protsenti kehtivast riigikogu liikme ametipalgast.

“Maksimaalne pensioni suurus on 75 protsenti kehtivast riigikogu liikme ametipalgast ja seda saavad parlamendiliikmed, kes on koosseisus olnud üheksa aastat,” selgitas Välling.

Riigikogu liikme kehtiv ametipalk on 3481,40 eurot, sellest 40 protsenti on 1392,56 eurot ja 75 protsenti on 2611,05 eurot.

Parlamendipensioni määramine ja maksmine toimub sotsiaalkindlustusameti kaudu alates 1. jaanuarist 2018. Parlamendipensioni makstakse riigieelarvest.

Riigikogu kaotas pensioniõiguse oma liikmetele alates X koosseisust. 3. märtsi valimistega lõpetab töö riigikogu XIII koosseis.

Viimane parlamendiliikme vanaduspensionile õigust omav isik jõuab rahvusringhäälingu andmetel üldisesse vanaduspensioni ikka 2039. aastal, siis saab isik 65 aastaseks.

Parlamendiliikme vanaduspensioni ei maksta inimestele, kes töötavad samal ajal riigikogu liikmena, vabariigi presidendina, valitsuse liikmena, riigikohtu esimehena või liikmena, kohtunikuna, kaitseväe juhatajana, õiguskantslerina, riigikontrolörina, Eesti Panga presidendina või Euroopa Parlamendi liikmena.

BNS