Rea Raus, Keskerakonna kandidaat Riigikogu valimistel Saare-, Lääne- ja Hiiumaal
Maaelust rääkides arutatakse sageli efektiivsusest, teenuste koondamisest keskustesse, kvaliteedi tõstmisest jne. Paraku teavad need, kes ise maal elavad, et selline retoorika toob sageli kaasa teenuste kadumise või nende kättesaadavuse halvenemise külades ja väiksemates asumites. Ääremaastumise ohud on sel juhul ilmsed. Valijaid, kes hääletavad erinevate otsuste poolt või vastu, on ikka rohkem linnades ja suuremates keskustes. Vähemusse võib jääda maaelu ja selle edasine tulevik.
Väidan, et see on Eesti riigile ja rahvale kahjulik tendents, ning riik ja omavalitsused peavad siin olulisi strateegilisi samme astuma, et luua tasakaalustavaid süsteeme. Miks?
Armastus ja toit
Need kaks märksõna koondavad endasse päris mitu olulist põhimõtet.
Esiteks, Eesti jätkusuutlik tulevik sõltub sellest, kui hoolivad oleme oma keskkonna ja inimeste suhtes, maaelu vastu tervikuna. See tulevik sõltub sellest, kas lisaks numbritele ja excelitele suudame esile tõsta arusaamise, et Eesti peab elama hästi igas maanurgas. Mitte keegi teine ei seisa paremini oma kodukoha eest, kui ikka needsamad inimesed, kes seal elavad. Järelikult peame väga hoidma oma maainimesi ja maaelu, kui soovime, et kogu maa oleks hoitud. Peame suutma teha poliitilisi otsuseid nii kohalikul kui ka riiklikul tasandil selliselt, mis toetaks, hoiaks, vajadusel ka taastaks maaelu, selle mitmekesisust.
Loome eeltingimusi selleks, et vilgas ja rõõmus elu ning lastega pered hakkaksid maale tagasi tulema. Lastega pere ei saa oodata, et ehk kunagi, võib-olla aastate pärast luuakse lasteaia- ja koolikohti. Selleks on vaja enne tagada soodsad tingimused, ja alles siis hakkab positiivne areng samm-sammult ka toimima.
Noorte perede maale elama jäämiseks on võimalik nii mõndagi ära teha. Kodude soetamiseks võetakse küll laenu, kuid omafinantseeringu nõuded on sageli ülejõukäivad. Kui me riigina asume siin noori toetama, et nad ei peaks omafinantseeringu pärast muretsema, siis on üks oluline samm kodu loomiseks tehtud.
KE valimisplatvormis on täna selline lubadus olemas. Selleks, et noored pered maal ka püsiks, läheb vaja töökohti. Ka siin on riigil võimalik palju ära teha. Erinevate soodustustega maa-ettevõtjatele, eriti väike-ettevõtjatele, kes viimastel aastatel on erinevate regulatsioonidega üsna üle koormatud.
Uued väikeettevõtted
Maaettevõtluse sihipärase toetamise kaudu saab luua soodsa kasvupinnase selliste uute väikeettevõtete loomiseks, mille eesmärgiks ei peakski olema maailma vallutada ning Euroopa suurimaks eks- või importijaks saada. Selliste väike-ettevõtete parim eesmärk võiks olla endale ja oma perele töötasu ehk töökohtade kindlustamine. Sellega ka kogu maaelu kindlustamine.
Toon siinkohal mõtte Rainer Katteli (TTÜ/Taltech) sulest. Ta räägib radikaalsest lokaalsusest nii: Radikaalne lokaalsus elab kohapealsest ringkäendusest, kohalikud tootjad ja teenusepakkujad on üksteisele kundedeks. Tootmistehnoloogiate arenedes on võimalik radikaalse lokaalsuse paradigmas pakkuda erinevaid kaupu ja teenuseid – alates kohalikust toidust kuni riiete, tööstuskaupade ning individualiseeritud tervishoiuni välja. (Loe lähemalt: http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/arvamus/rainer-kattel-majanduspoliitika-kui-kollektiivne-kohanemine?id=70337569)
Kattel soovitab loobuda hiiglaslikest kaubakettidest, mis automaatselt elimineerivad kohalikud väiketootjad. Näiteks võiks ka koolide ja lasteaedade toit pärineda vaid kohalikelt tootjatelt. Sellega luuakse väga kiiresti turg kümnetele väiketootjatele ja põllumeestele oma piirkonnas. Rääkimata toidu kvaliteedist ning tervise edendamisest laiemalt.
Ja jõudsimegi toiduni – teise olulise teemani. Eestis on jõudsalt arenemas OTT-võrgustik (Otse Tootjalt Tarbijale), et pakkuda tarbijatele mitte ainult head, puhast, kodumaist toitu omaenda piirkonnast, vaid luua lisaks tarbijatele mugavamaid kauba soetamise võimalusi. Väiketootjad on ühinemas ühistutesse, kus luuakse veelgi paremaid võimalusi ühiseks kauba müümiseks tarbijatele. Selliseid arenguid saab sihipäraselt toetada.
Praeguseks on maailmas tehtud juba väga palju uuringuid, mis rõhutavad, kui oluline on inimese tervisele puhas, keskkonnasõbralikult kasvatatud toit. Kui lisame sellele omaenda piirkonnas kasvatatuse, saamegi ühe olulise sotsiaalpoliitilise ja keskkonnamõõtme, mis viib kokku nii inimese tervise, meie maaelu tugevuse, looduskeskkonna säilimise kui ka kogu Eesti jätkusuutlikkuse.
Julgeolekuküsimus
Maaelu on otseselt ka julgeolekuküsimus. NATO Teataja teemalehelt leiame mitmeid arutelusid sellest, kuidas keskkond, vesi, energia, toit – need kõik on julgeolekuga seotud küsimused. Heaoluriikide kodanikele tundub sageli, et toit on ju alati olemas, ning keegi ei kujuta ette, mida üldse teha siis, kui esineb tõrkeid toiduga varustatuses. Seda võib juhtuda mitte ainult sõjaliste konfliktide korral, vaid ka loodusõnnetuste, mürgituste, majanduslike probleemide, elektrikatkestuste jms korral.
Puhas joogivesi on maailmas kohati juba, piltlikult öeldes, kulla hinnaga mõõdetav. Eesti on seni olnud kuulus oma puhta joogivee ja selle kättesaadavuse poolest. Ärgem unustagem, et meie jõed, järved ja allikad ei ole ainult inimese eluspüsimiseks vajalikud. Need on vajalikud miljonitele olenditele, kelle heaolust sõltub meie endi eksistents, meie tervis. Meie julgeolek on seotud nende julgeolekuga, kogu keskkonna hea tervisega.
Seega on Eesti maaelu ja selle heaolu julgeolekuküsimus. Eesti jätkusuutlikkuse tagatis on innovatsioon sotsiaal-majanduslike probleemide lahendamisel. See tähendab majanduskasvu asemel majandustiheduse suurendamist, tugevat suunitletust maaettevõtluse toetamisele, omamaise kapitali toetamisele, kohalike põllumeeste, kalurite jt tootjate tegevuse toetamist reaalsete soodustuste ning toetusprogrammide kaudu.
See tähendabki noortele peredele maale tulemiseks ja maale elama jäämiseks eraldi toetusvõimaluste loomist, maavanaemade ja -isade väärtustamist ning neile võimaluste loomist oma tarkust lastele edasi anda. See tähendab puhta kodumaise toidu ja hea elukeskkonna garanteerimist meie inimeste hea tervise tagamiseks.
Miks ma sellest räägin? Sest ma elan just siin, Läänemaal. Armastan ja hoolin sellest piirkonnast ja töötan juba aastaid selle nimel, et ülalkirjeldatud visioon saaks teoks. Eriti järgmisel neljal aastal.
tsensor on teinud puhta töö.