Ennast ajakirjanikuna tutvustav Teet Korsten publitseeris Postimehes lookese, mis on otseselt vene rahva vastu kirjutatud. Nende venelaste vastu, kes ei ole olnud ei bolševikud ja vaevalt ka eesti rahva küüditajad.
Nimetame neid just keelekasutuse tõttu venelasteks. Nende hulgas on suurem osa vanurid, kes enam ei suuda ära õppida Eesti põlisrahva keelt. Miks neid siis niimoodi vihata?
Tegelik Teet Korsteni kirjatükk on hoopis valimispropaganda Keskerakonna ja justiitsministri vastu.
„Eesti ühiskonnas on valitsemas neuroos, mille üks põhjus on oma minevikutraumadest vaikimine. Kartes solvata paljusid toredaid (ma ei ole siin kohal sugugi irooniline) kaasmaalasi, ollakse nii-öelda poliitkorrektsed. Arvatakse, et kõige ilgemast okupatsioonist ja terrorirežiimist mitterääkimine aitab kaasa ühiskonnas sidususe tekkimisele. Praegusest nii-öelda liberaalsest olukorrast tulenevalt kasutavad vastutustundetud isikud, nagu Raik ja Toom (viimane on Moskva seisukohast muidugi isegi väga vastutustundlik), isegi riigikogu valimistel retoorikat, mis viib rahvusriigi hukuni,” kirjutab autor.
Kahju, et kirjamees Korsten pole vaadanud Venemaa teleajakirjaniku Vladimir Solovjovi saateid, kus saavad nuhelda nii Balti riigid kui ka Ukraina. Yana Toom on seal korduvalt esinenud ning väärikalt nii meie vabariigi kui ka kogu Euroopa Liidu au kaitsnud. Kohati meeste laadakarjumiseks muutuvas saates on Yana Toom jäänud väärikaks ning tema lühikesed ja tabavad argumendid on mitmeid kordi pannud ennast korüfeeks arvava Solovjovi suu kinni.
Siinkohal tahaks Postimehes kirjutanule meelde tuletada, mis oli okupatsiooni ja terrori aluseks, mida ta esile toob. Kui Venemaal oli Oktoobrimäss, siis seda tegid harimatud bolševikud, kellest suurem enamik polnud külakooliski käinud. Just „tänu“ neile hukkus ajaloolaste hinnangul 1930. aastate repressioonides umbkaudu miljon inimest. Stalini kolmekümneaastase võimu ajal tema surmani 1953. aastal vangistati-mõrvati-kadus ühtekokku 20 miljonit inimest.
Tänaseid vanureid või nende rahvuskaaslasi selles süüdistada on lausrumalus. See, et nad on paljus Vene telekanalite mõju all, on meie tegemata töö.
Kas Teet Korsten tõesti ei mõista, miks on juhtunud, et nii suur hulk inimesi pole tahtnud ühegi riigi kodakondsust? Paljude „halli passi“ omanike seisundi püsimine on tingitud piisava motivatsiooni puudumisest. Kuidas siis seda tõsta? Praegune motivatsioon kodakondsuse saamiseks – võimalus käia valimas või olla valitud – jätab paljusid külmaks.
Seadused on selleks, et need muudaks meie kõigi elu paremaks. See ongi teema, mida soovivad parandada nii Yana Toom kui ka siseminister Katri Raik.
Kn