Riigikogus läbis esimese lugemise eelnõu, millega tahetakse reguleerida Ühendkuningriigi kodanike ja nende pereliikmete Eestis elamise tingimusi pärast Brexitit.
Valitsuse algatatud Euroopa Liidu kodaniku seaduse ja teiste seaduste täiendamise seaduse (Ühendkuningriigi väljaastumine Euroopa Liidust) eelnõuga nähakse ette tagada väljaastumislepinguga määratud tingimused Eestis elamiseks nii Ühendkuningriigi kodanikele kui ka nende praegustele ja tulevastele perekonnaliikmetele.
Niimoodi tahetakse kindlustada, et juhul kui Ühendkuningriik otsustab Euroopa Liidust lahkuda, on endiselt reguleeritud Eestis elavate brittide õiguslik seisund. Euroopa Liidu kodaniku seaduse reguleerimisala laiendataks Ühendkuningriigi kodanikele, kes elavad Eestis väljaastumislepingus määratud üleminekuaja lõpul. Alates 2021. aasta aprillist Eestisse saabuvad Ühendkuningriigi kodanikud kuuluksid juba välismaalaste seaduse reguleerimisalasse.
Sõltumata Ühendkuningriigi väljaastumise leppe sõlmimise ebamäärasusest soovitakse anda Eestis elavatele brittidele õiguskindlust. Vastasel juhul muutuksid Ühendkuningriigi lahkumisel Euroopa Liidust nende kodanikud meie mõistes kolmanda riigi kodanikeks. See tähendaks, et päevapealt puuduks neil justkui igasugune õigus siin riigis viibida. Tuleb ette näha ka üleminekuperiood, sest üleöö ei saa hakata Ühendkuningriigi kodanikele välja andma elamisloakaarte.
Üleminekuaeg tähendab, et koheselt ei loeta britte EL-i välisteks kodanikeks. Samasugune arusaam on ka Ühendkuningriigis, kus on tehtud ettevalmistusi, et tagada seal juba elavatele Eesti kodanikele sedalaadi üleminekuaeg. Kuna väljaastumisleping kohaldub kuni üleminekuaja lõpuni kõikidele Ühendkuningriigi kodanikele ja nende perekonnaliikmetele, kes on kasutanud vaba liikumist, on reguleerimisala piiratud tähtpäevaga 31. märts 2021, mis ongi üleminekuperiood.
Kuigi eelnõu menetlemise ajal ei ole väljaastumislepingut allkirjastatud, on eelnõu menetlemine kiireloomuline ja tähtis, sest EL-i lepingu artikli 50 kohaselt lõpevad aluslepingutest tulenevad õigused ja kohustused Ühendkuningriigi kohta väljaastumislepingu jõustumise kuupäeval või lepingu puudumisel kahe aasta möödudes EL-i ülemkogule esitatud teatest ehk 29. märtsil.
Eelmise aasta novembri seisuga oli oma elukoha Eestis registreerinud ja omasid kehtivat ID-kaarti 1301 britti, neist alalise elamisõigusega olid 337.
Aivar Jarne
täna kolaka ja selelst ka vägev mõte: pakume brittidele Eesti kodakondsust! Siis saaks ilmatu hulk eestlasi elada ja tegutseda ka väljaspool Euroopa liitu.