Maksureform, mis soosib sadu tuhandeid eestimaalasi

Kadri Simson, majandus- ja taristuminister, Keskerakonna aseesimees

2018. aasta alguses kehtima hakanud uus maksusüsteem on selge samm võrdsema Eesti suunas. Aasta kokkuvõttes saame öelda, et maksureform tõstis või jättis samaks 86% tulusaajate sissetuleku ja tõi endaga kaasa sadu tuhandeid võitjaid. Tegemist on aga muudatusega, mis ei mahu Reformierakonna arusaamadesse, sest sellega ei eelistatud jõukamaid. Üle 2100-eurost kuutasu teenis Eestis vaid kaheksa inimest sajast, aga Reformierakonna käsitluses tuleb just nende jaoks maksusüsteem sobivaks teha.

Tõsi, teiste inimeste jaoks kujundatakse peaaegu et libauudiste näol samuti fooni, et maksud on halvad. Kuidas muidu selgitada reformikate suurt maksukalkulaatorit, mis ütleb vastajale isegi 0-euro suuruse sissetuleku sisestamisel, et inimene on maksureformist kaotaja? Eesti mediaanpalk on tänavu 1000 euro tasemel, millest pooled Eesti inimesed teenivad järelikult vähem. Maksureformist võidavad aga kõik töötajad, kelle palk on alla 1776 euro, ning pensionärid, kelle pension ja töötasu kokku jäävad alla 1351 euro kuu kohta. Kui sa saad Eesti keskmist vanaduspensioni – milleks on 447 eurot – ning palka näiteks 650 eurot, siis saab pensionär maksimaalses mahus tulumaksuvabastust 500 eurot. Enne maksureformi oli see 416 eurot.

Tulevikus plaanib Keskerakond rakendada pensionäridele täiendava 250-eurose tulumaksuvabastuse, tõstes seeläbi vanaduspensionäride maksuvaba tulu kuni 750 euroni kuus. Enamik pensionäridest võitis maksureformi tulemusena. Vanaduspensionäride osas on viimane maksuameti info selline: 58% võitis, 35% jaoks ei muutunud midagi ning 7% maksis rohkem tulumaksu.

Maksureformi tehes avastasime eelmise valitsuse vea – siis oli unustatud töötava pensionäri staatusest lõplikult koduseks jäävatele eakatele meelde tuletada toonast bürokraatliku normi, saamaks täismahus 416-eurost pensionäri maksuvabastust. Seega polnud 8600 eakat kasutanud aastatel 2014–2016 tulumaksuvabastust, milleks neil õigus oli, ja meil tuli tagantjärgi valmis olla 7,2 miljoni euro tagasimaksmiseks.

Nii nagu plaanime parandada töötavate pensionäride olukorda, tuleb parandada ka lünk, mille kohaselt võib aasta lõpul korraga sünnitushüvitise kätte saanud naistele tulla tuludeklaratsiooni järgi kohustus riigile raha juurde maksta. Kehtiva seaduse kohaselt makstakse sünnitushüvitis korraga välja 140 päeva eest, kuid juba lähitulevikus tuleb rakendada muudatust, mis lubaks sünnihüvitist maksta ka igakuiselt.

Seekordne tulumaksutagastus tuleb aga igal juhul rekordiline. Üle poole miljoni Eesti inimese saab maksuametilt tagasi rekordilised 141 miljonit eurot mullu enammakstud tulumaksu. Suurem osa neist võib veebruaris oodata kuni 300-eurost pangaülekannet.

Üks suuremaid elluviidud maksumuudatuste vastaseid on olnud Reformierakonna esimees Kaja Kallas, kes juba on oma kriitikas mitmel puhul ka eksinud. Näiteks väitis ta, et pensionärid peavad hakkama tegema uusi avaldusi tulumaksuvaba miinimumi saamiseks. See ei ole nii. Pensionärile, kes ei ole saanud sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, arvestab Sotsiaalkindlustusamet ettenähtud tulumaksuvabastust automaatselt seaduses ette nähtud ulatuses. Eraldi avaldust selleks esitama ei pea.

Kallas on toonud näitena ka meditsiiniõed, kes pidid olema uues süsteemis suured kaotajad. Tervise Arengu Instituudi poolt 2018. aasta oktoobris avaldatud andmed ütlevad järgmist: õendustöötajate tunnipalk koos lisatasudega oli mullu 7,48 eurot, kasvades aastaga 15,5%, ning hooldajatel 4,53 eurot, kasvades aastaga 14,2%. See on koos lisatasudega. Õendustöötajate keskmine kuupalk koos lisatasudega oli 1354 eurot ning hooldajatel 853 eurot. Selleks, et jõuda üle 1776 euro piiri, kus töötaja oleks justkui uuest süsteemist kaotaja, tuleks õendustöötajatel teha tänastele lisatundidele veel enam kui nädala jagu töötunde otsa. Seega faktikontroll näitab, et see väide ei päde tänaste tublide meditsiinitöötajate osas.

Jah, suurema palgaga inimesed ei saa maksureformi tulemusena tulumaksuvabastust. Kuid suuremas osas Lääne- ja Põhja-Euroopas maksavad nad selgelt ka kõrgemat tulumaksu, ning muudes küsimustes Reformierakonnale ikka meeldib Euroopat eeskujuks tuua. Muuseas, kõrgemapalgalised said oma võidu juba siis kätte, kui Reformierakond tulumaksumäära 26 protsendilt 20-le langetas. Aastatepikkune järk-järguline langetamine tekitas olukorra, kus inimene, kes teenis kuupalka 500 eurot, võitis muudatusest lõpuks 155 eurot aastas. 5000 euro saaja võit oli aga juba üle 3000 euro. Seega suurepalgaliste võit oli ebaproportsionaalselt suur. Tänase valitsuse maksureformist võidab miinimumpalka teeniv inimene 768 eurot aastas, 5000-eurose palgaga inimene peab maksma 432 eurot aastas enam. Seega tema võit, võrreldes 26-protsendise tulumaksu tasemega, on endiselt olemas.

Uue tulumaksuvaba miinimumi süsteemiga maksavad võrreldes 2017. aastaga vähem tulumaksu need töötajad, kelle tulu on kuni 1776 eurot. Tuletan meelde ennist kirjutatud keskmise palga numbreid. Pooled Eestimaa töötajatest saavad palka alla tuhande euro! See on reaalsus, mis ei taha reformierakondlastele pähe mahtuda.

Kusjuures viimaseks kaalukaks faktiväänamiseks on väide kellegi kõrgema määraga maksustamisest. Tänase süsteemiga ei maksa keegi rohkem kui 20% tulumaksu, küll aga kehtib paljudele inimestele 500 euro suurune tulumaksuvaba miinimum, mis oravate valitsemise ajal oli 180 eurot. Mis puudutab 500 000 inimest, kes riigile oma raha justkui aastaks tasuta laenuks jätsid ja nüüd tagasimakse saavad, siis väga paljude puhul oli tegemist teadliku valikuga. Inimesed rõõmustavad tagasimakse üle ning teavad, et Reformierakonna valitsemisel nad poleks seda raha näinud ei palgapäeval ega hiljem tulumaksutagastusena.