Taavi Aas, Tallinna linnapea, Keskerakonna esinumber valimistel Mustamäel ja Nõmmel
Eesti ühiskonnas on saabumas hoiakute muutus. Seda võis tajuda aastavahetusel, mil Vabariigi President kõneles Pärnus sellest, et Eesti edust peab osa saama võimalikult suur osa tema elanikkonnast. Keskerakond on seda rääkinud korduvalt varemgi.
Kuid nüüd nägime, et sarnast hoiakut jagab ka meie pigem parempoolseks peetud president, kellele siiani pole eriti omistatud sotsiaalsemat suhtumist.
Kuid lisaks sõnadele on tajuda ka tegusid. Tööandjate poolt osutus teednäitavaks majakaks soojusettevõte Utilitas, kes maksis novembris igale oma töötajale üle 30 000 euro puhtalt kätte, väärtustades sel viisil iga üksikut töötajat. Tööandja roll on kahtlemata oluline, sest tema võtab investeeringuid tehes riske. Kuid ilma töötajate entusiasmi ja abita ei jõua ta kuigi kaugele. Vähemasti mitte enam praeguses Eestis, kus töötajatel on sageli valik minna teisele tööle või sootuks kolida välisriiki.
Suurem sotsiaalsus
Selline hoolivam, õiglasem ja üksmeelsem kurss on midagi hoopis muud, kui oleme kuulnud hulk aastaid varem. Paljud vanad loosungid lähevad peatselt prügikasti. Varem kuulsime oma oponentidelt, et „tõusuvesi kergitab kõiki paate“ – kui hästi läheb ka kõige rikkamatel, küll siis ka keskmikud ja vaesemad järele jõuavad. Mõnel aga pole paatigi, mida tõusuvesi kergitaks, teisel jällegi on jaht. Maailma praktika näitab sedagi, et ülemine kiht võib hüppeliselt rikastuda ilma et ülejäänutel sellest tulu oleks.
Varem räägiti, et „mis sest vaesusest ümber jagada, enne tuleb rikkaks saada“. Inimesed ei saa kunagi võrdseks, ja see ei saa olla ka eesmärk. Kuid liiga suured lõhed varaliselt ja piirkondlikult õõnestavad meie ühtsust riigi ja rahvana. Mingil määral jagab ümber iga ühiskond, ja see on täiesti loomulik. Liiga ebavõrdsetes riikides kannatavad teed, koolid, spordi- ja kultuurirajatised. Samas aga sidusa ja ühtse ühiskonnaga Põhjamaad on tootlikud ja paljudele eeskujuks. Selline õiglane ning sotsiaalne riik on meie eesmärk nendel valimistel ja nende valimiste järel.
Jüri Ratase valitsuse ajal on Eesti olnud edukas nii majanduslikult ja välispoliitiliselt kui ka kultuuriliselt. Majandus on kasvanud kaks kuni neli korda kiiremini kui eelneval, reformierakondlase Taavi Rõivase valitsemisajal.
Ka ühiskonnana oleme ühtsemad. Nii näiteks elab Eestis päris palju inimesi, kelle emakeeleks pole eesti keel. Keskerakonnas tegutsevad üksteise kõrval nii eestlased kui ka venelased. Võrdluseks: Reformierakonnas pole ainsatki tasemel venelasest poliitikut. Kuid valitsust vajame kogu rahvale.
Koostöövõime on üks tähtsamaid oskusi. Viimased kaks ja pool aastat näeme, et mida annab see, kui Tallinna linn ja vabariigi valitsus omavahel normaalselt läbi saavad. Võidud on märgatavad peaaegu igas valdkonnas. Eriti kultuuri, spordi ja hariduse valdkonnas. Koos ehitame Linnateatrile uut ja kauaoodatud maja. Ühiselt panustame Kalevi Keskstaadioni kordategemisse, sest seal toimub tantsupidu. Kui tegutseme koos, siis valmib Tallinna väike ringtee, mis võimaldab paremat liiklust eri linnaosade vahel kesklinna läbimata.
Tallinnal on vaja ka, et Riigikogu muudaks seadusandlust, andes munitsipaalpolitseile laiemaid õigusi – nii näiteks saame paremini võidelda ebaseaduslike prügistajatega või seada korda majja keerukatel ristmikel. Politsei paraku kõikjale ei jõua ja linna ressursside kaasamine turvalisuse tagamisse on vajalik.
Vajalik on erakorraline pensionitõus
Õiglase riigi ehitamiseks on vaja astuda hulk samme, mis kõik nõuavad tugevat valitsust ja selget poliitilist tahet. Üks tähtsamaid eesmärke on meie eakate meelespidamine. Peame läbi viima erakorralise pensionitõusu, tõstes pensione saja euro võrra.
Kindlasti on üks pakilisemaid küsimusi ravijärjekordade lühendamine poole võrra. Eriarstile pääsemine on paljude mure. Keskerakonna kava suunata viie aasta jooksul 300 miljonit lisaeurot tervishoidu ja tervishoiuteenuse osutamist paremini koordineerida aitab meid lahenduse suunas. Keskerakonna valitsus suudab valmis ehitada tänapäevasemad maanteeühendused teiste Eesti suuremate linnadega – Tartu, Narva ja Pärnuga. Lisaks peame jõudma õpetajate 2000-eurose palgani, et hoida oma pedagooge ja tugevdada head Eesti haridust.
Jah, Eestis on teisigi poliitilisi jõude, kellel on sotsiaalseid eesmärke. Kuid tahtest üksi ei piisa. Vaja on ka jõudu, ja seda on üksnes Keskerakonnal.
eksib – ei ole vanad loosungid kuskile prügilasse visatud, need on värskema värviga üle tõmmatud. Sõnastus võib kohati teine ollagi aga sisu jääb samaks – maamuna pöörleb ja tiirleb ainult tänu MEILE!
Kaalul on tõepoolest väga palju. Eelmiste valitsuste ajal vaesus aina kasvas, ei tea mis oleks juhtunud kui nii oleks edasi läinud. Õnneks Keskerakond pani seisma vaesuse kasvu, majandusnäitajad tõusid positiivses suunas jne. Ega pole kerge parandada teiste vigu aga ei tea küll ühtegi õiget otsust mida oleksid teinud Ansipi ja Rõivase valitsused, isegi ravisaamise võimalus kaotati ära kohapeal. Nüüd on tekkinud lootuskiir paremale elule mis kustub kohe kui Keskerakond ei saa võimule. Meil on vaeseid palju ja läheb veel aega kui kõik inimesed saavad elada inimväärset elu. Keskerakondlased hoolivad ka kõige vaesemast inimeset ja teevad kõik selleks, et elatustase tõuseks. Teist sellist erakonda kahjuks pole. Ma arvan, et sotsidega on küll meeldiv koostööd teha, nad ei lärma nagu EKRE et tähelepanu äratada, ei laima tublisid inimesi, ei riku nende tervist et nad teelt võimule eest ära koristada, ei koosta valestsenaariume nagu teevad seda Reformierakonna poliitikud. No mis sa hädaga teed oravatel on suur himu võimule saada, aga töötulemusi pole. Siis nad mõjutavad rahvast teisiti ja hääli tuleb, peavoolumeedia aitab ka kaasa.Mis sest et nad viisid meie elatustaseme viimaste hulka. See ei huvita oravaid ega nende valijaid. Jääb vaid loota et õiglus võidab ja tuleb jälle keskerakondlik valitsus.
keskbande peaks valistuse moodustama koos pedekate ja Калласega, siis on meil varsti oma Must- ja Islaami-Eesti ning kogu see heaolu kulub nende ülalpidamisele. Lisaks toimuvad kõvad kodusõjalahingud muslimite ja pedede vahel, millest osa langeb ka eestlaste peale. Kuid kes siis ohvreid enam loeb, kui võimul on Юра+Женя+Кристина.
…on halb vaadata, pesuehtne venelaste sabarakk. Mis Eestist sa räägid (teie pole sa ära teeninud madal pugeja hing) kui ehitad siia tegelikult Venemaad. Huvitav, miks peaks seda siia tegema, kui Venemaa on täiesti alles ja võid kogu oma kambaga sinna kolida. Pealinnas ei saa eesti noor paljudes kohtades enam tööd, sest ei oska vene keelt—-ja seda VABAS EESTIS: Kõlvart (endine kriminaal, / miks ei puhasta Keskerakond oma ridasid—Eesti erakonda ei tohiks kuuluda ei Kõlvart ega ebaausal teel kodakondsuse saanud Toom/– praegune Vene saatkonna vahel sõeluja, saades ilmselt sealt ka juhtnöörid. Venestate ilma igasuguse südametunnistuse piinata Eestit. Aga ükskord te kõik vastute selle eest, iga kuritöö saab ükskord karistatud. Eestlased on kannatanud nende soviettide diktaadi all 50 aasta, saime küll vabaks, kuid Keskerakonna ja sotside abil tiritakse meid jälle tagasi sellesse haisvasse vene kloaaki. Ütlen sulle ausalt Aas—-närukael jääb närukaelaks, mis sest, et linnapea ametiketti kannab.
#ÄRA VIHKA, #VIHKA ÜKSI. Kui siin keegi närukael on, siis oled seda sina. Kaua sa oma jälkust siin väljutad?
Reitingud näitavad siiski hoopis midagi muud! Koerad hauguvad, aga karavan liigub edasi. Jõudsalt ja õiges suunas.
on kaalul eelkõige see, kas suudame Reformierakonna toiduahela lõpuks ära lammutada järgneva nelja aasta jooksul või mitte. Uskumatult suur on nende tagala, see paistab igalt poolt välja. Aga selles mõttes on T.Aasal õigu, et Keskerakond on ainus märkimisväärse toetusega erakond, kelle enda valimistulemusest sõltub väga palju. Praegusel ajal(kuu enne valimisi) on kohati tunne, et just need jõud kes võiks KE-ga koalitsiooni moodustada on kuidagi kehvakesed ja nii võib juhtuda hoopis valesid asju. Ossinovski juba kuulutas et tema on pruut igas pulmas, E200 on selline ei liha ega kala ja pigem on tunne et vaikimisi ollakse tegelikult RE väikevennaks. Ei jäägi midagi muud soovitada, et need kes eelistavad SDE-d ja KE-nda, tasuks anda hääl Keskerakonnale, seal on see kindlamini paigas kui sotside juures. Ja Rohelistele soovin et nad ületaksid selle saatusliku künnise ja jõuaks Riigikokku. Edu valimistel. 35-38 kohta Riigikogus võiks olla KE eesmärk neil valimistel. Valimisaktiivsus saab määravaks ja mõtlema peaks eelkõige sellele, kuidas inimesed valima meelitada.
valimistel on kaalul meie, linnaametnike heaolu, ütleb sm Aas. me kas jätkame rahva tagant varastamist või peame selle loovutama teistele.
Avaldan kaastunnet! Ja kui palju sinult siis varastati?
on kõige tähtsam, et vunts ei vabiseks. Lubada võib kõike, taevas ja maa on elementaarne. Pudrujõgedest ja piimamägedest rääkimata.
Kas üldse Eestit kui sellist alles jääb, või muudab Keskerakond selle Vene oblastiks, algul veel oma senise nimega, siis varsti kaob nimigi. Käsikäes soviettidega hävitate mõnuga Eestit. Kas teil üldse on enam moraalset õigust rääkida Eestist ja mängida siin messiast, kes kõik päästab ja Buratino rahapuust toidab. 50 pikka aastat ootasime, et saaks ometi sellest vene mädapaisest vabaks, Keskerakond tõi selle taas meie kaela peale koos oma jäledate soviettidega. Alatute inimestega nagu seda on Selingeri kangelane Kõlvart ja valega (seega kõige tavalisem närukael) kodakondsuse saanud Toom. Tõesti võtke oma sovietid ja andunud pooldajad ja tehke oma okrug (nagu Donetskis) ärge tulge normaalseid eestlasi segama. Laulge oma laulud vene keeles, tehke oma “diktandid” vene keeles, ostke ja müüge vene keeles. tatistage oma maalapp täis, räusake seal vene keeles, pilduge kaupluse aknad sisse ja röökige “Poccija!” varastage ja pekske kuid jätke eestlased rahule. Palun ärge tulge ka Laulupidudele—sest see oleks teie poolt silmakirjalik, teie koht ei ole seal vaid vene “pesni-bljaskil”
Te irvitate eestlaste vastuseisule sellele “totaalsele diktandile”. Vene linnad ja ainukesena on siis Eesti Vabariigi pealinn see koht kus “Puccki Mir” oma ambitsioone näiliselt süütu ettevõtmise taha peidab. Traagelniidid siiski nähtaval ja siis julgeb Kõlvart veel Reinsalu mõnitada. Teil on ükskõik, et noored eestlased ei saa tihti kodumaal töödki kui seda vihatud vene keelt ei oska, (keelt, mis isegi ei kuulu EL ametlike keelt hulka, aga mida teie soosite oma näruse võimuiha rahuldamiseks)– see oleks täielikult poliitikute tahtel võimalik lõpetada, samuti vene keelsed reklaamid. Teil on täielikult ükskõik vene keele aina laiemal vohamisel, sest võtate venelasi siia aina juurde ja juurde—-te sülitate päevast päeva paljude eestlaste hinged täis ja siis julgete veel rääkida hoolimisest. Ratas on kõige silmakirjalikum inimene ja seda teiesuguste närukaelte kaasabil. Olen tõesti südamepõhjani solvatud, et meie hulgas nii palju eestlastest soviette on, kes iseenda hõimuvelled okupantide vastu vahetavad.
Kui mõni arvab, et ta valima minnes midagi muudab, siis jääb mul üle vaid talle kaasa tunda. Oskab mõni öelda, palju on meie riigis tänu valimistele alates taasiseseisvumisest midagi muutunud peale valimiste eelsetel plakatitel kujutatud nägude?
Erakond, kes pole võimeline hoidma korras oma rahaasju—Tallinna linna rahakott on ammu-aastaid Keskerakonnal koore riisumise koht. Nüüd siis terve Eesti, kus populistlike avaldustega võim loodetakse saada. (Küsitluste järgi ka saadakse). Nii, et leidub eestlaste hulgas ikka väga näruseid inimesi, kes meeleldi nende “vabastajate” kõrval /nendesamade, kellede vanaisad, emad ka isad olid teie hõimuvellede mõrtsukad ja kelle tegusid ju õigustatakse siiani/ seisavad. Õudne tunne tekib—-kas tõesti oligi asjatu see unistus kui “Balti ketis” käsikäes seisime, et ometi saame vabaks sellest vene võimust—–kui nüüd seda aina räigemalt ja räigemalt peale pressitakse. Linnaosade vanematest vähemalt pooled on venelased, nüüd trügivad otseselt Eesti vihkajad (Toom, Kõlvart) valitsusse. Tahaks valust karjuda, kui alatud on ikkagi osa meie oma rahvast. Eestlased (Ratas, Reps, Simson, Aas, Veideman, Kaljulaid jne. moodustavad justkui “eesti meelse” koore, sees podiseb aga eht venelik pasapada.