Peamine opositsioonijõud Reformierakond on sattunud ilmselgesse kahvlisse. Oma arvataval trumpalal – rahanduses ja maksunduses – kaob neil valimiste eel käest üks põhiargumente: inimesed polegi riigi maksusüsteemiga nii rahulolematud, kui opositsionäärid on arvestanud.
Pealegi saavad maksumaksjad kuu lõpuks riigilt rekordiliselt tagasimakseid – ligikaudu 200 miljonit eurot ehk keskmiselt mitusada eurot inimese kohta varasema 100 euro asemel.
2016. aasta sügisel ametisse astunud valitsuse olulisem ja põhimõttelisem maksupoliitiline otsus oli maksuvaba tulu reform. Selle eesmärgiks oli enamiku tulusaajate sissetulekute tõstmine tulumaksusüsteemi muutmise kaudu ning 500-eurose tulumaksuvaba miinimumi sisseviimise abil.
Peaminister Jüri Ratase sõnul oli maksuvaba tulu reformimise eesmärk „vähendada sissetulekute ebavõrdsust, muuta ühiskond solidaarsemaks ning langetada väiksemat ja keskmist tulu teenivate inimeste maksukoormust“. Madalama sissetulekuga inimeste maksukoormuse leevendamist toetab suurem osa inimestest; seda kinnitas tema sõnul sügisel Maksu- ja Tolliameti tellitud avaliku arvamuse uuring.
Rahandusministeeriumi esialgsed arvutused näitavad, et maksureformiga on kasvanud või samaks jäänud 86 protsendi tulusaajate sissetulek: eelmisel aastal võitis sellest reformist 63 protsenti ning 23 protsendil sissetulek ei muutunud.
Maksu- ja Tolliameti poolt esitletud andmetel kasutas 2018. aastal tulu saanud inimestest maksuvaba tulu ettenähtud mahus 415 000 inimest ehk 42 protsenti; ettenähtust vähem 519 000 inimest ehk 52 protsenti, rohkem aga 62 000 inimest ehk 6 protsenti tulusaajatest. Inimesed, kes kasutasid maksuvabastust ettenähtust vähem või ettenähtud mahus (lisanduvad muud maksuvabastused), saavadki riigilt tagasi küsida paarsada miljonit eurot. Maksuvabastust rohkem kasutanud peavad aga juurde maksma kokku umbes 12 miljonit eurot.
Kui reformierakondlased eesotsas Kaja Kallase, Jürgen Ligi ja Aivar Sõerdiga on praeguse valitsuse tulumaksureformi nimetanud „suureks segaduseks“ ning ennustasid enne valimisi kaost, siis nüüd on olukord hoopis vastupidine. Töötavad inimesed olid jooksvalt makse makstes eelmisel aastal pigem konservatiivsed ning saavad sedavõrd rohkem nüüd tulumaksu tagasi. Eriti puudutab see keskmist palka (1300) või pisut rohkem saavaid töötajaid.
Postimehe valimisanalüütik Urmas Jaagant kirjutab (Postimees, 1. veebruar), et Reformierakonna ennustatud maksutorm jääb tulemata ning inimesed ei vihastagi valimiste eel Keskerakonna peale. „Reformierakonnale on see halb uudis. Inimesed tulid iga kuu toime, isegi kui maksid liiga palju maksu. Nüüd, kui nad raha tagasi saavad, on raske selgitada, miks see Keskerakonna süsteem ikkagi nii halb on ja tuleks uuesti ringi teha,“ nendib ta.
Harry Tuul märgib Postimehe majanduskülgedel, et inimesed olid ettevaatlikud, makstes iga kuu rohkem tulumaksu ega kippunud riigilt n-ö avanssi võtma. Seega elati nende kuude jooksul pisut tagasihoidlikumalt, kuid nüüd saadakse rohkem raha korraga tagasi.
Reformierakonnal on raske leida n.ö oma valdkonna teemasid, millega valitsust rünnata. Ka alkoholiaktsiisiga ei jõua enam kaugemale kui vaid Läti piirini.
Aivar Jarne