Kristiina Heinmets-Aigro, Keskerakonna kandidaat valimistel Harju- ja Raplamaal
Minule kui kolme lapse emale, Viimsi Lasteaedade hoolekogu esinaisele ja eluaegse alushariduse-pedagoogi tütrele teeb muret, et lasteaedade ja koolide toimimismehhanismid on erinevad ning et siiani pole suudetud luua ühtset kindlat süsteemi. Koostöö lasteaedade eest vastutavate omavalitsuste ning koolide õppetöö eestkõneleja Haridus- ja Teadusministeeriumi vahel peab suurenema. Vaja oleks leida üks kindel programm, mis tagaks sujuvama ülemineku lasteaiast kooli ja suurema kooliküpsuse kõigile lastele.
Lasteaiaõpetaja vs kooliõpetaja
Kui kooliõpetajate palga eest kannab hoolt riik, siis lasteaias töötavate pedagoogide palgad määratakse omavalitsuste poolt. Kui suuremates linnades ja paljudes rikkamates valdades leitakse lasteaia- ja kooliõpetaja palkade jaoks lisavõimalusi palgaerinevuse vähendamiseks, siis halvema majandusliku olukorraga valdadel napib selleks vahendeid. Lasteaiaõpetajaid on Eestis umbes 8000, kellest 14% on alla 30-aastased, ja kõigist õpetajaist on üle 99% naised. Õpetajaid on Eestis kokku 14 905 ja üldhariduskoolides alustas eelmisel õppeaastal õpinguid ligi 150 000 õpilast. Lasteaias töötavatele õpetajatele ei lubata erakondade valimisplatvormides kõlavahäälselt palgatõusu 2000 euroni ja nende reaalsed mured jõuavad harva avalikkuse ette.
Õppeprogrammide ebaühtlane tase
Tänapäeva lasteaedade õppeprogrammide aluseks on mitmesugused metoodikad, nagu hea algus, Montessori, Waldorfi, Reggio Emilia pedagoogika, samuti keelekümblus, õuesõpe, ettevõtlusõpe, lugemispesad, kiusamisest vaba ja tervist edendav lasteaed jm. Kui lasteaia üheks tähtsamaks ülesandeks peetakse tolerantse inimese kasvatamist, siis millise teadmistepagasiga läheb laps kooli, ei ole siiani täpselt selge.
Lasteaedade tase on erinev, ja nii alustavad samas klassis kooliteed väga erineva tasemega lapsed, seades kooliõpetajaid raskesse olukorda. Kuidas teha tundi huvitavaks lastele, kes loevad soravalt, ja kuidas tulla toime lastega, kes alles veerivad tähti kokku?
Vastavalt uuringutele on täheldatud, et I klassis maha jääv õpilane on III klassi lõpuks veel rohkem maha jäänud ning edasistes kooliastmetes vahe üha suureneb. Siit edasi tekitame ühiskonda juurde kooliga mitte-hakkama-saajaid noori ja suurendame nende jaoks riske sattuda mitte-õigele teele.
Nüüd on Haridusministeeriumis käsil erinevate võimalike lahenduste otsimine: kas osaliselt või täielikult tasuta lasteaed ja teatud arv tasuta lasteaiatunde, et tagada lastele võrdsem õppetase. Alustada tuleks hoopis hetkel kasutuses oleva õpetajate töökorralduse muutmist. Selles aastakümneid paralleelselt toimivad kahe õpetaja ja ühe õpetajaabi mudel ning viimastel aastatel populaarse katsemeetodina kasutuses oleva ühe õpetaja ja kahe assistendi mudel.
2013. aastal kehtestati haridustöötajatele tööaeg töölepinguseaduse alusel, mis kehtestab lühendatud täistööaja 7 tundi päevas ehk 35 tundi seitsmepäevasel töönädalal. Haridusamet on viimasel paaril aastal kasutusele võtnud kuraatorid, kelle kohustus on teha nõuete täitmisel ettekirjutusi laste turvalisuse nimel ja püüdes vähendada lasteaia üldkulusid. Paberil ideaalse normina tunduv idee ei leia toetust lasteaia pedagoogide seas ja on tekitanud palju rahulolematust.
Lasteaedade erinevad õppesüsteemid
Vanakooli-süsteemiks nimetatakse 2+1 süsteemi, kus ühe rühma eest vastutavad kaks vastava hariduse saanud õpetajat, poolitades tööpäeva lasteaia sisekorra eeskirjadele vastavalt; tihti lubati kasutada paindlikkust pikkade tööpäevade tegemiseks. Selle süsteemi suurim puudus on õpetajaabi rolli alahindamine, sest peale toidu serveerimise ja koristamise on tema töökohustused oluliselt suurenenud.
Tekib teine küsimus: kas on vaja kõrgharidusega spetsialisti lastele päeva teises pooles, kui õppetegevust ei toimu? Seda süsteemi on Haridusameti kuraatorid hakanud muutma, nõudes, et kasvatajatel oleks rühmas suurem ühisosa, et mõlemad õpetajad saaksid koos tegelda lastega; pikkade tööpäevade tegemist nimetatakse seadusega vastuolus olevaks.
Teine katsetamise faasis olev on 1+2 süsteem, kus rühma eest vastutavad üks õpetaja ja kaks õpetajaabi. Kõrgharidusega alushariduseõpetaja nimetus on selle süsteemi vääriline, sest võrdsustub nende töö algklasside õpetajate tööga. Õpetaja vastutab kogu rühma õppetaseme eest ega pea tegema pidevalt märkmeid teisele õpetajale. Üks õpetaja suudab oluliselt vähem kahe silma vahele jätta rohkem tuge vajavate laste probleeme. Lihtne näide on pliiatsihoid: kooliteed alustav laps ei tea, kuidas pliiatsit ühte moodi hoida, sest mõlemad kasvatajad on õpetanud seda erinevalt ja lapsel on juurde tekkinud „oma meetod“. Lihtne seik, kuid esimese klassi lapse jaoks tähtsaim asi. Samuti toetab süsteem tihti miinimumpalka saavate kahe õpetajaabi töötasu oluliselt kõrgemaks, sest palgafond rühma kohta jääb samaks.
Viimsi Lasteaedade kogemus
Aastail 2008–2013 kuulusin Viimsi Lasteaedade hoolekogusse, kui uut süsteemi hakati katsetama, ja osalesin mitmetel aruteludel. Praeguseks on see süsteem käivitunud lisaks Viimsile edukalt ka mitmes Rae valla lasteaias. Tunnistan, et minu kui lapsevanema suur skeptilisus on asendunud teadmisega süsteemi heast toimimisest ja veendumusega, et see vajaks suuremat riiklikku tuge ning uusi õppeprogramme.
Lasteaed on väikese inimese töökoht, ja see peab käima ajaga kaasas. Alustada tuleb õpetajatele ühtse süsteemi loomisest ning kooliküpsuse alal kindlamate nõuete kehtestamisega.
õiged sõnad Kristiinalt! Kõikidesse lasteaedadesse tuleb sisse viia pedeõpetus, et lapsed teaks, et tillu ja tussu on väärnähtused ning lapsed kõik on ühesugused olendid või elukad.