Riigikogu võttis täna vastu seaduseelnõu, mille eesmärk on luua õiguslik raamistik Eestis elavatele Ühendkuningriigi kodanikele pärast Brexitit.
Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehe Toomas Vitsuti sõnul on eelmise aasta detsembris esitatud seadusmuudatustega ette nähtud kaks stsenaariumi, kuna hetkel ei ole veel päris selge, millistel tingimustel Ühendkuningriik Euroopa Liidust lahkub. „Hetkel on olukord veel ebaselge, kuid me ei saa jätta Eestis elavaid Suurbritannia kodanikke ilma õigusteta,“ ütles Toomas Vitsut.
Riigikogu liikme sõnul võeti arvesse Briti parlamendis valitsevat ebaselgust, mis puudutab Ühendkuningriigi lahkumise lõplikuid kokkuleppeid. „Kui Ühendkuningriik lahkub Euroopa Liidust, saavad brittidest automaatselt kolmandate riikide kodanikud, seetõttu on vaja luua neile vajalik õiguslik raamistik. Kui Ühendkuningriik lahkub Euroopa Liidust vastavalt lepingu tingimustele, saavad meie riigis elavad britid taotleda uut isikut tõendavat dokumenti 31. märtsiks 2020. See ei ole kohustuslik nõue, kuid tuleb märkida, et muidu võib Briti kodanikel reisimise ajal probleeme tekkida, sest pärast 2020. aasta märtsi ei saa nad piiri ületada ainult ID-kaardiga, ”selgitas Vitsut.
Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehe sõnul jääb nüüd üle oodata brittide lõplikku otsust, kas 29. märtsil lahkutakse lepinguga või lepinguta. „Kui Briti parlament teeb siiski otsuse lahkuda ilma lepinguta, ei muutu Ühendkuningriigi kodanike jaoks midagi. Kui neist saavadki meie jaoks nii-öelda kolmandate riikide kodanikud, siis neile tehakse pehmemad nõuded,” lisas Vitsut, märkides, et sellisel juhul kantakse britid üle õigusruumi, mis kehtib kolmandate riikide kodanike suhtes ilma eranditeta.