Peaminister Jüri Ratas ütles 13. veebruaril Keskerakonna naiskogu KENA konverentsil “Mida naised tahavad? Väärtusta naist!”, et Keskerakond on läbi aastate väärtustanud naisi nii kodus ja erakonnas kui ka ühiskonnas.
Ratas tänas erakonna naiskogu konverentsi korraldamise eest ning rõhutas, et sooline võrdõiguslikkus ja palgalõhe kui ka naiste positsioon tänases ühiskonnas väga olulised teemad.
KENA juhatuse liige Reet Trei märkis konverentsi avades, et sotsiaalne võrdõiguslikkus on arenenud demokraatia tunnus, mille poole tuleb püüelda. Keskerakonna naiskogu KENA on mures ühiskonnas kinnistunud stereotüüpsete arusaamade pärast, millest ülesaamiseks oligi see konverents korraldatud.
Tallinna abilinnapea Aivar Riisalu ütles ettekandes „Kas ja kuidas küpsetada palgalõhet?“, et elame palgavaesuse ühiskonnas. Tema sõnul peaksime saama rikkamaks, et tõuseksid palgad ka madalapalgalistel töökohtadel, näiteks teenindusvaldkonnas.
Abilinnapea ja ettevõtja leidis siiski, et erasektoris pole meeste ja naiste töölepalkamisel soolisi eelistusi.
Sotsiaalministeeriumi võrdsuspoliitikate osakonna nõunik Kaisa Knight rääkis vajadusest vähendada soolist segregatsiooni. Knighti sõnul on meestel tööelus naistest paremad võimalused. „Sooline võrdõiguslikkus on probleem ja palgalõhe reaalne,“ ütles Knight. Ta ütles, et poliitikas on praegu küllaltki head ajad. „15 ministrist on viis naist ja 30 protsenti Riigikogu liikmetest on naised, mis on Eestis hea tulemus,“ märkis Knight. „Samas Teaduste Akadeemia 77 liikmest on kuus naised.“
Sotsiaalteadlane Ülle-Marike Papp rääkis naiste osakaalust valimisnimekirjades ja -teemades. Ta tõi näiteks, et Keskerakonnal on tõusnud ja Isamaaliidul langenud naiste hulk valimisnimekirjades.
„Erakondade valimisplatvormides pole leidnud kajastamist sooline hariduslõhe ja stereotüüpsed haridusvalikud ega soolõhe teaduses,“ märkis Papp. „Samas võrdsuse mõiste pole enam tabu.”
Teadlase sõnul tahaksid naised teadmistepõhist valitsemist ja vajaksid rohkem teadmisi endi õigusest võrdsele kohtlemisele. „Mina ootan kehtiva soolise võrdõiguslikkuse seaduse paremat rakendamist,“ ütles Papp. „Soolisest võrdõiguslikkusest on suurem sotsiaalne ebavõrdsus.“
Milleks niipalju tühja lora? Kas ikka pole veel aru saadud, et naise väärtustamine algab sellest, et talle tuleb keelata koduväline töö? naine peab kodu pidama ja lapsi kasvatama. Kui aga tungivad meeste mängumaale, siis tulevadki sellised lastetud ojulannad ja simsonid, kes teevad ühiskonnale ainult halba.
Tööle tohib lubada naisi alles pärast 2. sünnitust. Erandiks on need, kes pole võimelised sünnitama või peret pidama või keda keegi ei taha. Selliseid on ehk kuni kümnendik naistest. Ülejäänud aga peavad töötama kodus. Et õnnelikud oleks lapsed ja mees. Litside koht aga ühiskonnas pole, las lähevad islaamivõitlejatele liignaisteks.
kas sul endal ikka naine on olemas ja mida tema sellest asjast arvab?