Lauri Laats, Mustamäe linnaosa vanem
Finantsinspektsiooni eelmise nädala otsus Danske panga Eesti filiaali tegevusloa kehtetuks tunnistamiseks oli ainuvõimalik ning õige. Ilmsiks tulnud rahapesuskandaal tegi Eestile maailmas määramatult suurt kahju, mistõttu peame tulevikus mõtlema sellele, kuidas sundida seesuguste probleemide põhjustajaid tehtu eest vastutama. Mida toimunust õppida?
Esiteks, oleme saanud kogeda, et rahvusvahelised ettevõtted võivad käituda kui hunt lambanahas, ja kogu kahju jääb Eesti riigi kanda. Olgu need ettevõtted nii suured ja usaldusväärsed kui tahes ning tulgu kas või turvalisest põhjamaast, nagu näiteks Taani.
Mõistagi on vajalik Eestisse meelitada globaalseid tegijaid, kuid kasu ei saa olla vaid lühiajaline. Danske panga teade, et nagunii ollakse juba pikalt kaalunud Balti riikidest ja Venemaalt lahkumist, mõjub loona, et viinamarjad on päris hapud… Kõik avalikkusesse jõudnud tõendid näitasid, et rahapesuprobleemid olid süsteemsed ja nende likvideerimise nimel tehti minimaalseid pingutusi. Nüüd, kui sadu miljardeid (või kes teab kui palju tegelikult!) teadmata päritoluga raha on läinud nelja tuule poole, ning Eestit tuntakse seeläbi kui ideaalset kohta rahapesuks, kehitatakse õlgu ja antakse teada: „Kahju muidugi, aga eks me lähe siis oma koju tagasi.“
Teiseks, saame õppida seda, et riik peab rahvusvahelistesse finantskuritegudesse suhtuma eriti suure tõsidusega. Kahtlemata on keeruline hoida tasakaalu õiglase kontrollimise ja ülereguleerimise vahel, kuid selle nimel tuleb siiski tööd teha. Üsna tõenäoliselt peab paari kuu jooksul moodustatav valitsuskoalitsioon tõsiselt mõtlema, kuipalju riik raha leiab, et seda valdkonda tugevdada. Danske minemasaatmisest üksi jääb väheks. Eesti peab maailmale andma sõnumi, et oleme võtnud kasutusele uue ja eriti tiheda sõela ning et võõra raha keerutajatel pole meie juurde asja. Mõistagi tuleb seda ka päriselt teha – tagada, et selle asjaga tegelevate ametkondade ressurss suureneks oluliselt.
Kolmandaks, jõuame Eesti maine kahjustamise küsimuse juurde. Teadaolevalt suurettevõtetele kuigipalju ei meeldi, kui neid seostatakse rahapesu ja muu võimaliku ebaseadusliku tegevusega. Seega võib päris pikaks ajaks olla Eesti jaoks uks kinni nii mitmegi uue tegija siiameelitamisel.
Kujutlegem laienemisplaane pidava korporatsiooni juhtkonna koosolekut: „Meile on tulnud muu hulgas ettepanek laieneda ka Baltikumi, Eestisse. Mille poolest see tuntud on? Noh, Eesti kaudu toimetas Danske pank edasi paarsada miljardit eurot, ja kui palju sellest teadmata päritolu oli, ei tea keegi.“ Ilmselt selles punktis arutelu läbi saabki. Nii võib veel lähiaastate jooksul Eestist mööda minna väga palju investeeringuid. Danske pank ei vastuta selle eest aga vähimalgi määral.
Asja tegi Eesti jaoks veelgi kriitilisemaks vaid mõni päev tagasi Rootsi rahvusringhäälingus ilmsiks saanud lugu, kus kirjeldati, kuidas Danske kahtlast raha liigutati ka läbi Swedbanki Baltimaade üksuste. Hinnanguliselt võis see olla 3,8 miljardit eurot.
Swedbank oli oma kommentaarides mõistagi äärmiselt kidakeelne ning börsidel hakkasid kukkuma ka selle panga aktsiad. Tõsi, tänaseks on langus küll peatunud. Nii Eesti kui ka Rootsi finantsinspektsioon on alustanud uurimist ning Swedbank on teatanud välisauditi tellimisest. Avalikkuse turmtuli on hetkel peatunud ning ollakse täpsemate faktide ootel. Ükskõik, kas ja kui suur on Swedbanki Balti üksuste süü rahapesuskandaalis, on igal juhul taas tegemist suure kahjuga Eesti riigi mainele.
Finantsinspektsiooni otsus Danske panga minemasaatmiseks on üks vähene valguskiir kogu selles piinlikus loos. Rahvasuu juba räägib, et tegime kehva tehingu, sest taanlased said meilt oma Dannebrogi, meie aga saame vastu rahapesufiliaali. Igal juhul tuleb nüüd asuda keerulisele teele meie riigi finantsusaldusväärsuse taastamiseks Euroopas ja mujal maailmas.
on soosinud KÕIK valitsuesed ja riigikogud ehk poliitbandede ninamehed. Sest MITTE ÜKSKI pole välja tulnud eelnõuga, mis muudaks raha liikumise AVALIKUKS ehk igaüks saaks ise vastavalt lehelt näha, kuidas miljardid seltsimees Ivanovilt liiguvad Botswanasse seltsimees Petrovi arvele. meil on kõik SALASTATUD, seda nimetatakse ÄRISALADUSEKS, ehkki iga loogiliselt mõtlev olend saaks kohe aru, et kui kõik on avalik, siis on see avalik VÕRDSELT kõigi jaoks ega võimalda ühel teise arvel elada. Nii et vaadake peeglise, TEIE olete selles süüdi!
Võimatu on üles lugeda eelmiste valitsuste poolt tehtud möödalaskmisi. Nad on igas valdkonnas vigu teinud, aga karistust pole järgnenud.
Mina olen nii aru saanud, et reformierakondlased on vastutusest vabad, neid ei karistata tehku mida nad iganes tahavad. Aga nende teod on laiduväärsed. Väga inetu on ütelda, et nemad ei tee, aga meie teeme. Kõik on ju märganud, kuidas üksteise järel langevad nende urgitsemise ja laimu ohvriks tublid inimesed. Reformistidel on käsutada mõned ajakirjanikud kes võtavad osavalt vahele inimesi ja teevad nad süüdlasteks. Kas pole häbi anda valimiseelseid lubadusi, mida nad pole täitnud ja peab olema lihtsameelne arvates, et nüüd täidavad.