Homme tähistame emakeelepäeva. Päeva, mis sai riiklikuks tähtpäevaks 1999. aastal. Nagu ikka, kirjutame etteütluse, ja hiljem vaatame, kui hästi oskasime emakeeles öeldut kirja panna.
Meid, etteütluse kirjutajaid, on kaks kolmandikku vabariigi elanikkonnast. Ligi üks kolmandik on teise keele kasutajaid ja nende hulgas on kaduvväike osa, kes samuti meie etteütlusega liituvad.
Meil on hiljuti ekraniseeritud osa Vargamäest, enne seda imearmas, kuid pisut nukker „November”.
Vene keele kasutajail on Puškin, Lermontov, Dostojevski ja palju teisi klassikuid.
Vene keele etteütlus tuleb täpselt kuu aja pärast ja loetakse ette Tallinnas. Teksti autoriks on kirjanik ja kirjandusteadlane Pavel Basinski, kes esines Tallinnas rahvusvahelises klubis “Impressum” loenguga “Millist elu tahtsid vene kirjanduse klassikud?”.
See üritus kutsus esile paljude poliitikute pahameeletormi.
Justiitsminister Urmas Reinsalu (Isamaa) kirjutas Facebookis, et uudis sellest, et Tallinn on sel aastal ülemaailmse vene keele etteütluse “Totalnõi diktant” korraldajamaa, pole põhjust rõõmustamiseks.
„See pole uudis, mille üle rõõmustada, ja pole üldse mitte nii süütu kui klassikalise vene keele puhtusega tegelemine võiks olla,” lisas poliitik.
Temale oponeeris Mihhail Kõlvart: „Ürituse 15-aastase ajaloo jooksul on etteütluse tekstide autoriteks olnud populaarsed kirjanikud, luuletajad, dramaturgid, filosoofid ja kirjandusteadlased. Nende seas on kindlasti inimesi, kes jagavad erinevaid isiklikke ja poliitilisi vaateid, alates laiemalt toetatavate ja lõpetades opositsiooniliste vaadetega. Piisaks nimetada Boriss Strugatskit, Dina Rubinat ja Dmitri Bõkovit, kes on tuntud oma kriitiliste väljaütlemiste poolest. Kõiki autoreid ühendab vaid kuulsus ja professionaalne vene keele oskus. Siinkohal peab aktsiooni Totalnõi Diktant korraldajaid tunnustama selle eest, et nad suutsid aastate vältel säilitada mitte sõnades, vaid tegudes laitmatut apoliitilisust.”
Siin võiks mainida seda, et ka teised riigid tegelevad oma keele ja kultuuri populariseerimisega üle maailma: Goethe Instituut, Prantsuse Instituut, Briti Nõukogu. Kõik need organisatsioonid tegelevad keele õpetamise, seminaride korraldamise, konkursside läbiviimisega ja kõiki neid toetatakse nende enda riigi tasandil.
Oma emakeelepäeval on viisakas austada ka kolmandiku meie kaasmaalaste keelt ja mitte halvustada neid nende keele säilitamisel.