Võib üsna kindlalt väita, et seekordsed parlamendivalimised võitsid e-hääletajad. Nad on moodustamas peaaegu poolt valijaskonnast. Valimised võitnud Reformierakonna e-häälte saak küünib paljude puhul enam kui kahe kolmandikuni. See aga tekitab mitmeid küsimusi.
Esimeseks asjaks, mis silma hakkab, on e-hääletajate osakaalu hüppeline tõus kõigi valijate seas. Kui veel 2015. aastal, eelmistel Riigikogu valimistel ning 2017. aastal, kohalike valimiste ajal, oli e-hääletajate osakaal 30 protsendi ümber, siis nüüd on see tõusnud 45 protsendile. 2015. a Riigikogu valimistel oli e-hääletajaid 30,5% (176 329 e-häält) ning 2017. a kohalikel valimistel 31,9% (186 034 e-häält). Niisugune hüppeline tõus ning enam kui 247 000 e-hääletajat sel korral sunnivad küsima: Millest see on tingitud?
Niisamuti tekitab küsimusi see, et kuidas elektroonilised hääled koondusid just Reformierakonna taha. Nende enam kui 160 000 häälest olid ligi 99 000 elektroonilised. Mitmel erakonnal jagunes see enam-vähem pooleks ning näiteks Keskerakonnal oli e-valijaid 28 000 ning pabersedelitega hääletanuid 100 000.
Personaalselt sai valimiste võitja Kaja Kallas 12 000 e-häält oma 20 000 koguhäälest. Teisel kohal selles arvestuses oli tema isa Siim Kallas 6000 e-häälega. Üldse ongi saadud e-häälte esireas ainult reformierakondlased.
Postimehes (8. märts) on Aarne Seppel vaadanud ka e-häälte osakaalu kõigist kandidaadile antud häältest. Selged võitjad selles reas on reformierakondlased Arto Aas ja Riigikogu uustulnuk Andres Sutt, neile järgnevad Kristina Šmigun-Vähi, Marko Mihkelson ja Heidy Purga – nende kõigi häältesaagist oli e-häälte osakaal enam kui 70 protsenti. Esimene mitte-reformierakondlane on e-häälte osakaalu arvestuses SDE kandidaat Riina Sikkut. 21 kõige väiksema e-häälte osakaaluga Riigikokku valitud poliitikut on keskerakondlased.
E-hääletuse protseduuri suhtes on valimiskomisjonile kaebuse esitanud valimistel ukse taha jäänud Elurikkuse Erakond eesotsas endise vabaerakondlase Artur Talvikuga. Elurikkuse Erakond teatas eelmisel nädalal, et esitas kaebuse seoses puudustega e-hääletuse tulemuste lugemisel ja korduslugemisel. Neid ei rahuldanud asjaolu, et esimest häältelugemist ei digiallkirjastatud. Elurikkuse Erakond soovib e-häälte korduslugemist, mille juures saaks viibida ja veenduda häältearvu õigsuses. Selleks on vaja lugeda esialgselt kõik hääled uuesti üle ning võrrelda neid 4. märtsi tulemustega, mis allkirjastati ja mis avaldati valimiste infosüsteemis.
E-hääletamist kasutati esmakordselt 2005. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimistel, kui üle 9000 valija (1,9% hääletamisest osavõtnutest) andis oma hääle interneti teel.
Aivar Jarne