Mart Ummelas, Keskerakonna liige 1994-96 ja alates 2016
Riigikogu 2019. aasta valimiste esialgsed tulemused on selgunud. Võitjad ja kaotajad on välja selgitatud. Pannakse kokku võimalikke valitsuskoalitsioone. Ent siiski, kas tulemused olid ootamatud? Eriti Keskerakonna jaoks. Pikalt küsitlustes püsinud edu Reformierakonna ees sulas viimaste nädalatega kokku.
Vaevalt uskusid kuigi paljud, et REFi võit eel- ja koos sellega e-hääletusel võiks olla nii totaalne. Pidevad muutused hääletamismeetodeis teeniksid nagu üha selgemalt teatud erakondade, otse öeldes – Reformierakonna – huve. Jättes isegi kõrvale e-hääletuse verifitseeritavuse (ja usutavuse) tehnilise poole, siis selle meetodi rakendatavus on ilmselges vastuolus nii Põhiseaduse kui ka terve mõistusega. Mitmetel viimastel valimistel pole e-hääletus tõstnud valimistest osavõtu aktiivsust, pigem vastupidi. Kas ikka mugavus ja oma kodanikuõiguse teostamine peab olema vaid ühe arvutikliki kaugusel!? Kusjuures selle õiguse realiseerimine toimub täiesti kontrollimatus ja tagasipööramist mitte võimaldavas olukorras. Väga põhimõtteliselt kritiseeris senist süsteemi valimisõhtul Tallinna Televisioonis endine reformist Igor Gräzin, kes tõi välja absurdse olukorra; kui mitmed valimiskampaania meetodid on tähtajaliselt piiratud ning valimispäeval on igasugune valimispropaganda keelatud, siis eelhääletuse perioodil on kõik tubased meetodid lubatud. Sealhulgas meediakanaleist massiivselt saabuv ajupesu, mis kahtlemata mõjutab eelkõige interneti kasutajaid. Viimastel päevadel lisandunud rahulolematus e-hääletusega, näiteks Ahto Lobjaka väga kriitiline hoiak Raadio2 saates „Olukorrast riigis“ tõstatab küsimuse: kas ja kui kaua jätkame sel moel? E-hääletuse poolt mõjutatavate tulemustega ei tohiks kuidagi leppida!
Selle kirjatüki pealkiri on paradoksaalne, kuid ilmselt enam-vähem vastab tekkinud olukorrale. Kui Reformierakond enam juhtima ei pääse, siis viimane valimisvõit oli selle erakonna jaoks luigelaul. Keskerakond ei kaotanud rohkem kui ühe koha, kuid valitsuse juhterakonnana viitab see eelmise koalitsiooni ebaõnnestumisele. Kaotasid kohti ju kõik kolm osapoolt, eelkõige sotsid. Kirjutasin juba sügisel Kesknädalas, et üleolev suhtumine EKRE-sse võib Keskerakonnale kalliks maksma minna. „Meedia keskpunkti“ saates arvasin varsti pärast seda, kui Jüri Ratas oli välja öelnud, et ei näe võimalust teha koostööd EKRE-ga, et see oli valimiskampaania suurim viga. Seejärel asus peavoolumeedia jõuliselt suruma ühte koalitsiooni Keskerakonda ja Reformierakonda. Kes sellest võitis? Kahtlemata mitte Keskerakonna ligi 30 aastat truu valijaskond. Kui erakonna juhtorganeis 2016 toimunud muutused võisid neile jääda arusaamatuks, siis variant, et peab hakkama valitsema koos Reformierakonnaga esitas neile otsekohese küsimuse: kas ma toetan ikka õiget erakonda? Me teame, kui palju kordi reformistid on tsentriste reetnud, meid mananud ja sõimanud. Kasutades nende mõju all olevaid ametkondi, sealhulgas õiguskaitseorganeid, ja meediat. Sellest otsast jätkus äravool erakonnast. Teine äravool on olnud märgatav venekeelse valijaskonna poolel. Mitte niivõrd ülejooksmisena teiste erakondade juurde, vaid üldise valimisaktiivsuse vähenemisena. Isegi Yana Toom ei suutnud pääseda Ida-Virumaal ligilähedaseltki varasema häältesaagini. Kahtlemata olid selleks oma kaalukad põhjused: venekeelse koolihariduse ebamäärane tulevik, Eesti põhjendamatu militariseerimine ja muutumine NATO baasiks. Viimasest suurest sõjast pole ju veel möödas sajanditki! Venelased pole seda unustanud, nagu näeme taaskord 9. mail.
Niisiis, Reformierakond ei võitnud valimisi, nagu näiteks peavoolu ajakirjanikud kippusid hõiskama isegi enne valimistulemuste selgumist. Võitis hoopis EKRE, kes enam kui kahekordistas oma toetuse. Luues sellega ühtlasi olukorra, kus nendega mittearvestamine muudab mis tahes Reformierakonna juhitava koalitsiooni tuleviku üsna süngeks ja äraarvamatuks. Selles mõttes tuleksin tagasi kunagise idee juurde, et just Keskerakond ja EKRE võivad koos tuua Eesti rahva välja süvenevast usaldamatusest oma riigi suveräänsuse ja tuleviku suhtes. Reformierakond valitses peaaegu 20 aastat nii või teisiti, isegi hetkeks Keskerakonna alla neelates, aga selle valitsemise tagajärjed on näha eelkõige neil sadadel tuhandetel Eesti inimestel, kes elavad vaesuse piiril või allpool seda. Ja mitte ainult. Oleks juba kord aeg vabastada Eesti võimuorganid ja ametkonnad ühe erakonna domineerimisest. Meenutagem vaid seda, kuidas määrati inimesi maakondade juhtideks, delikaatsete õigustega ametkondade juhtideks, isegi mitmesuguste rahvusvaheliste organisatsioonide Eesti esindajateks. Selline praktika peab lõppema.
Isamaa ja EKRE esmaspäevane otsus jätkata läbirääkimisi Keskerakonna ja EKRE-ga ilma „punaseid jooni tõmbamata“ osutab sellele, et Eestis on taastumas rahvuslik konsensus paljudes meie riigi ja rahvuse jaoks kriitilistes küsimustes. Keskerakond on alati olnud sellise poliitika eestvedaja; nüüd on sellega liitunud ka tänased valimiste võitjad peale Reformierakonna. Viimase suur tulemus on endiselt küsitava väärtusega, nagu alguses tõdesin.
Jääb vaid soovida edu Keskerakonnale ning Jüri Ratasele valitud tee lõpuni käimiseks. President Kaljulaidile aga mõistmist, et mitte korrata varasemat presidendiotsust jätta Keskerakond valitsuse moodustamiselt kõrvale. Just see on olnudki üks põhjusi, miks seekord on valimiste järel Keskerakond võtnud juhtiva positsiooni enda kätte.
et olen pettunud, ootasin Mardilt asjalikumat oletust nii vormilt kui ka sisult.
Mitte midagi uut, ikka vana leierdamine kellegi kasu ja kahju ümber näitab mõtlemisvõime ahenemist ehk viisakamalt: mandumist.
Ja keel! Kuigi paberleht ilmus 1 päev ENNE keelepäeva ja veebis 1 päev PÄRAST keelepäeva, ei tähenda see, et siis oleks omakeelsed sõnad ja väljendid keelatud. Tegelikult ehk ongi, sest solkkeel olevat asjalikum ja selles eputaja paistab isegi teadlasena. Kutsus ju harimatus- ja teadmatusminister Mailiski oma loos (täpsemalt: pealkirjas) üles, et “Räägime ja kirjutame eesti keeles mõnuga!”. Miks Mart MÕNU tunda ei teaha?
Sest miks kasutab ta solksõnu nagu positsioon, delikaatne, domineeirmine, militariseerimine, tsentristid, reformistid, koalitsioon, absurdne, aktiivsus, meetod … no mai või! Juba ajab oksele nagu eestluse eest seismine Mikko Mariannet.
Ja LAAST PAT NOT LIIST: eestlasele ei pea üldse olema tähtis, et mingi Bruxelles’i või Brusseli Kersti nõuab, et temast tuleb head rääkida kui KaljuLAIDIST, mitte aga eestilikult nagu KaljuLAIUST. Mine tea, äkki hakkab varsti sama nõudemaie ka tema poolik veljeke Raimondo, kes kavandab liitumist assinovskite, miksrite ja kallastega? Äkki läheb varsti ka Ummela Mart ratasega laidi kallasele ringi sõitma? Peaasi, et poleks eestilik!
õiendamine:
ei teaha – ei taha
domineeirmine – domineerimine
Muu jäägu samaks!
Tänan kriitika eest, kuid tegu on toimetatud artikliga, nii et ärge autoriga nii palju riielge. Võõrsõnad on tänases Eestis palju mõistetavamad kui Ilvese sõnaused.
Reformi loosungid kogu ühiskonnale on globalisti üleskutse eirata EV Põhiseaduse preambulat iseseisva rahvusliku riigi kohta, mis tähendab riigi reetmist.
Arvan et üks põhjustest miks Keskerakond sai vähem hääli on E.Savisaare lahkumine tipp-poliitikast. Olen kindel, et e-hääletus on vale sest on raske uskuda et meil on nii palju inimesi kes pooldavad Reformierakonna poolt tekitatud vaesuse kasvu, majanduse seisakut, maaelu väljasuretamist, arstiabi kättesaamatust kohapeal, suurte ravijärjekordade tekkimist jne. Midagi positiivset ei meenu. Reformierakondlased said hääli laimu, vihavaenu õhutamise ja vassimise eest, töötulemusi ju polnud. Pole teist sellist erakonda nagu Keskerakond. Jääb loota et ekrelased taltuvad ja isamaalased mõistavad et Venemaa ei kavatse meid rünnata ja hea läbisaamine on rahu pant. Ja kui Venemaa ründakski ei läheks ükski riik Venemaa vastu sõtta. NATO ei kaitsnud isegi eurooplasi isislaste rünnakute eest. Reformierakonnal on suur trump et peavoolumeedia teenendab neid ja osaliselt ka õigusmõistmine. Mitmed inimesed ei teagi mis tegelikult toimub.
Reformierakond ei jäta oma laimu, neil on see peaaegu ainuke asi milles nad on profid. Ka häälte saamine inimeatelt oli panustatud sellele. Nad on hädaohtlikud ja võivad veel keskerakondlastele palju halba teha rikkudes nende tervist ja mainet. Küll peavoolumeedia aitab kaasa sest nad on ju endiselt reformistide käsutuses. Postimehe mõned ausad ajakirjanikud ju kirjutasid et nendele öeldakse ette millest peavad kirjutama ja keda laimama. Kõik on muidugi märganud et reformistid võivad teha mis tahavad aga neile karistust ei järgne. Kindlasti peaks mõned õigusmõistjsd välja vahetama.
Kõige tõenäolisemalt on lõhki keskerakond ise ja üsna varsti. Kuid võib ka nii mitte minna. EKRE nimeline kari(eesotasa auesimehega, kes Lenini ordeni kavaler ja Eesti esibolsevik) tteb tigedat tööd, et eesti EUst välja astuks, NATO minema saadaks, see ju Keskerakonnaga sarnane käsitlus. Jääme siis ootama, mil “eestimaised, kuid venekeelsed ja putjameelsed “traktoristid” ja “kaevurid” Ida- Virumaa külapoest relvad, tankid ja raketid ostavad ja “iseseisva ning rippumatu” eesti kehtestavad!
on pärgki juba muretsetud. Ootame matuseid.
kaugel on silmapiir? Kõik sõltub silma kõrgusest. Arvutada tuleb valemi järgi: K = 3,86√s
√ – ruutjuur
s – silma kõrgus meetrites
Näiteks on Mardi silm mere ääres 1,52m kõrgel. Ruutjuur on 1,23288. Korrutan selel 3,86-ga läbi, saan silmapiiri kauguseks 4,76 kilti. Edasine jääb juba lameda Maa kumeruse taha ega ole näha.
Peavoolu meedia ajakirjanikud loevad kesknädalat.Sellest ajendatuna vorbiti täna kirjatükk, kus heietati sellest Ratase väljaütlemisest.
Ärgem tehkem peavoolu ponnistusest reformi upitada välja.Edu kolmikliidule!
kirjutisega näitas, et ta ongi pask.
Tänan, Mart. Las nüüd ansiplased ja kallaslased karjuvad Kõrgelt alla prantsatamine on ju valus.
Olukord on praegu sarnane 90-ndate algusega, kui taheti Ida Virumaalt autonoomiat ja Savisaart jalgupidi üles puua. Savisaar ja vana Tarand vedasid omavahel kihla, kas Edgar kodustab ära meie venelased. Ja nagu nüüd näete, ongi nad enam vähem lojaalsed eestimaalased. Vahepeal küll Ansip tekitas Aljosa äraviimisega ülestõusu, aga muidu oli kõik OK. Eks Ratas sai aru, et EKRE -le tuleb päitsed pähe panna ja neid õigele teele suunata, et ei tekiks sama situatsiooni, nagu praegu Pariisis ja Balkani maades. Meedia on praegu ärevuses reffide eemale lükkamise pärast ja püütakse provokatsioone teha. Tundub, et appi kutsutakse ka Kentmanni jüngrid. Ratas tahab selle koalitsiooni moodustamisega päästa Eestimaad. Aga las Kaljulaid ja Toom lähevad reffide rüppe.
Kui härra Ummelas inimesena tekitab minus alati üksnes positiivseid emotsioone, siis tema peas sündivad mõtted sageli üsna vastakaid. Ja antud juhul on need positiivsusest küll üsna kaugel. Ja et nende taga näib olevat rohkem mingit isiklikku pettumust, segadust, väsimust kui midagi muud, siis oleks minu poolt kohatu tema seekordset kirja- ja mõttetööd siin sügavamalt analüüsima hakatagi. Jääb vaid üle loota paremat!
Näib nii, E hääletust silmas pidades, et ei pankade rahapesu-, sadama-, lennunduse ja “kadunud rahade afäärid ei ole Reformierakonna mainele mitte kuidagigi mõjunud aga ometi on kõik peamised afäärid seotud Reformierakonna valitsusajaga. Eksole, reformarite paigalepandud vastavad kontrolliorganid tegelesid Toobali viiesajase rahapatakaga ja Savisaare vihmavarjuhoidjatega, muuks ei jagunud jõudu ega vast tahtmistki. – ?