Kust tuleb ametnike ülbus?

„Kuuuurija” on mitmeid kordi paljastanud ametnike ülbust. Võtame näiteks Kiili valimisloo. Vanaproua läks hääletama, aga sedelit talle ei antud, sest ta olevat juba elektrooniliselt valinud. Saatja sekkus ja pika arutelu peale anti valijale valimissedel ja tema kodanikukohus sai täidetud.

Vallavalitsuses asja uurimisel ei andnud asjast teadja esialgu ennast näole. Saatis enda asemele alama ametiisiku. See luges ette postulaate seadusest ega süüvinud asjasse mitte sugugi. Lõpuks tuli kohale ikkagi tol korral valimisjaoskonnas olnud ametnik ja hakkas samuti kõigepealt hämama, et tema teada polevat olnud mingeid intsidente. Aga kaamera salvestas kõik selle ja ametimehel üsna varsti „tuli meelde”, et just tema oligi see, kes vanaprouale käskis siiski valimissedeli anda. Valetamisele pani lõpu kõrgelt püünelt käratav vallavanem, kes nõudis, et TV-grupp koheselt lahkuks! Huvitav, kuidas sellesse suhtuvad Kiili vallavanema valijad?

Meenub ka juhtum Märjamaa valla kohalikelt valimistelt, kus valimiskomisjoni liige soovis saada WIFI-ühendust ja paroolid anti alles pärast eriloa saamist  tänaseks juba tagandatud vallavanema poolt.

Nagu ikka, ei suutnud ametnikud  kohe kell 20:00 tulemusi avalikustada. Mis tingis ligi kolmveerandtunnise hilinemise? Kas seekord on võimalik järelkontroll või hävitatakse jällegi kiiruga kõik valimistulemustega kõvakettad?

Brüsselist võtab sõna Andrus Ansip ja halvustab Jüri Ratase juhitavaid kõnelusi, nimetades neid vastuolevaks rahva ootustele, ja räägib lõhestamisest.

Esiteks, midagi pole veel kokku lepitud ja sellesse räige vahelesegamine on vaid näide jätkuvast ametnike ülbusest. Seda kahjuks nii madalal kui ka kõrgel tasandil.