Tarmo Tamm, maaeluminister, Keskerakond
SEB uuringu „Baltimaade majandusbaromeeter“ järgi on põllumajandussektor Eesti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete võrdluses tänavuse käibekasvu osas kõige optimistlikum. See näitab, et põllumees on tagasi saanud kindlustunde investeerida ja vaatab optimistlikult tulevikku. On rõõmustav, et üha enam räägitakse põllumajandusest ja toidutootmisest positiivses võtmes ning investeeritakse põllumajandusse.
Mul on väga hea meel, et sellest aastast saavad mesinikud taotleda toetust mesilasperede pidamise eest. Mesilasperetoetus on tähtis samm, mis aitab täita mitut olulist eesmärki. Tänu registreeritud mesilasperede arvu kasvule paraneb mesilaste haiguste varajane avastamine ja võimalus haiguste levikut õigeaegselt tõkestada. Seeläbi aitame kaasa bioloogilise mitmekesisuse säilitamisele ning põllumajanduskultuuride saagikuse kasvule.
Viimaste aastate ilmastikuolud – liigniiskus ja põuane suvi – on näidanud, et tootmisega seotud riskid kasvavad. Nende riskide maandamiseks pakume põllumehele alates käesoleva aasta juunikuust võimalust läbi maaelu arengukava kasutada põllumajanduskindlustustoetust oma loomi ja saake erinevate riskide vastu kindlustada, hüvitades põllumehele osa tema tasutud kindlustusmaksest.
Keskmõte: Kasutades ära oma looduslikke eeldusi põllumajanduse ja toidutootmisega tegelemiseks, võiks Eesti tulevikus olla üks maailma kõige arenenuma põllumajandusega riike.
Ekspordi edendamine on jätkuvalt üks olulisemaid suundi. Eestil on kõrge isevarustatuse tase mitmes sektoris (piim, kala, teravili), mis võimaldab varustada Eestimaa elanikke kodumaise toiduga ning arendada nendes sektorites ka ulatuslikumat eksporti. Suund, kuhu peame liikuma, on kõrge lisandväärtusega toodete eksport. Eesti ekspordiartiklid peavad olema nutikad ja kvaliteetsed tooted, mida seostatakse põhjamaise ja puhta kuvandiga. Hiljuti sai heakskiidu ka Eesti toidusektori ekspordi edendamise tegevuskava, mis lähiaastatel suunab meie toidusektori ekspordi arenguid. Ekspordisektorile suurema ja stabiilsema sissetuleku tagamiseks on vaja rohkem tegelda tootearendusega, investeerida innovaatilistesse tootmisseadmetesse, parandada müügioskusi, laiendada väliskontaktide võrgustikku ja teha omavahel rohkem koostööd. Ministeeriumi poolt aitame meie toiduainesektorit mitmete praktiliste tegevustega, näiteks on tänavu plaanis korraldada toiduainesektorile kontaktreise mitmetele olulistele turgudele – Rootsi, Saksamaale, Hiinasse ja Prantsusmaale.
Kasutades ära oma looduslikke eeldusi põllumajanduse ja toidutootmisega tegelemiseks, võiks Eesti tulevikus olla üks maailma kõige arenenuma põllumajandusega riike ning oma nutikate ja jätkusuutlike lahendustega põllumajanduses ja toidutootmises olla teistele riikidele eeskujuks. See on suund, kuhu mina näen meie põllumajandust ja toidutööstust järgnevatel aastatel liikumas.
Riigi ülesanne on tagada oma põllumeestele võrdsed konkurentsitingimused Euroopa Liidu ühisturul ning stabiilse ja põllumajandust väärtustava poliitika kaudu anda meie toidutootjatele kindlustunne, et maaelu ja põllumajanduse areng on riigi jaoks prioriteet.
Eesti põllumajandusel on suur potentsiaal. Meist endist sõltub, kui palju ja kui hästi suudame seda realiseerida.