17. aprill 2019

Kaja Kallas ei pälvinud Riigikogu toetust. Nüüd on Jüri Ratase kord.

Riigikogu lükkas esmaspäeval tagasi Reformierakonna juhi Kaja Kallase soovi moodustada valitsus. Temale volituste andmise poolt oli 45 ja vastu 53 Riigikogu liiget. Uueks valitsuse kokkupanijaks saab Keskerakonna esimees Jüri Ratas, kellele president teeb vastava ettepaneku. Juba oma kõne alguses parlamendi ees tõdes Kallas, et temast ei saa sel päeval peaministrit. „Me kõik teame seda. Siinkohal võiksin ma panna punkti, õnnitleda koalitsiooni ning lahkuda oma kohale neljandas reas ja hoida oma suu edaspidi kinni. Aga ma ei tee seda,“ lubas ta. Ta iseloomustas viimaste nädalate sündmusi ja kohtumisi erinevate erakondade valijatega, kus mitmel pool valitsesid ärevad emotsioonid. Rahulikel ja asjalikel kohtumistel tunti aga huvi inimeste pärismurede lahendamise vastu. Etteastumise lõpus aga teatas Kallas, et tema kõne ei olnud teade alistumisest ja hüvastijätust, vaid vastuseisu algusest.

Tervishoiu valdkonnas valitseb koalitsioonipartnerite seas üksmeel

Eesti Keskerakond, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ning Erakond Isamaa on kinnitanud koalitsioonileppe, millega soovime ühiselt kanda valitsusvastutust ning seista päriselt Eesti riigi ja inimeste huvide eest. Oleme sõnastanud olulised põhimõtted valdkondades ja aruteluteemades, et ehitada lasterikast, vaba ja kaitstud, sidusa ühiskonna ning tõhusa valitsemisega riiki. Tõsi, mõningad detailid ja ideed vajavad veel põhjalikumat analüüsi ja ekspertide hinnanguid, kuid kindel on, et ühise töö tulemusena saab Eesti riik endale tugeva valitsuse. Üle väga pika aja valitseb koalitsioonipartnerite seas üksmeel ka tervishoiu valdkonnas – ja see on väga tähtis! Kokku on lepitud, et jätkuvalt seisame solidaarse tervishoiumudeli säilitamise ja arendamise eest. Me ei lõhu juba toimivaid süsteeme, sest tervishoiu rahastamiseks on solidaarne kindlustus väikeriigile ainuõige valik. Küll aga on selge, et Eesti tervishoiusüsteem vajab teatud värskendust, et saaksime päriselt parandada arstiabi kättesaadavust ning lühendada ravijärjekordi.

JUHTKIRI: Ida-Virumaa ning väikekohtade elanike eest!

Viimasel ajal luubi all olnud koalitsiooniläbirääkimised ja sõlmitud koalitsioonileping pakuvad tegelikult nii suurtele kui ka väikestele omavalitsustele head tuge. Samal ajal, kui riik plaanib liikuda edasi haldusjaotuse ja haldusüksuste staatuse korrastamisega, toetatakse kohalike omavalitsuste ühistegevuse võimekuse tugevdamist maakonna ulatusega ülesannete ühiseks täitmiseks ja arengu kavandamiseks. Koalitsioonileping pakub ühelt poolt suurendada omavalitsuste eelarvelist iseseisvust ning lisaks sellele motiveerida kohalikke omavalitsusi soosima ettevõtlust, korrastades  seadusandlust ning lihtsustades ettevõtluse edendamiseks vajaliku maa üleandmist kohalikele omavalitsustele. Keskkonnatasude seaduse muutmine eelmise koosseisu poolt annab kohalikele omavalitsustele lisaraha riigieelarvest tagastatavate keskkonnatasude näol. Kõige rohkem võidavad seaduse muutmisest Ida-Virumaa omavalitsused, mille territooriumil asuvad suured kaevandused, karjäärid, õlitehased ning muud energeetika ja põlevkivisektori tootmisvõimsused, mis avaldasid ja avaldavad suurt mõju keskkonnale ning kohalike elanike tervisele.

Koalitsiooni koostagu Eestile ohutud

Kui mõtlev inimene lappab sotsiaalmeedia uudisvoogu või läheb Kirjanike Liidu kuulsale varasügisesele väljasõidule Käsmu, kogeb ta kohe, et märkimisväärne osa kultuuriinimestest taunib EKRE juhte, peab neid natsifüüreriteks ja suureks ohuks Eesti valitsusele. Kirjanikud nagu Rein Raud või Jürgen Rooste on saanud äsja allkirjastatud koalitsiooni vastaste meeleavalduste käilakujudeks ja Maarja Kangro on öelnud, et kõik kultuuriinimesed on koalitsiooni vastu, teravalt eitaval seisukohal. See viimane tuletab muidugi meelde kirjanike 1940. aastast pärit “ühel häälel” toetusavaldusi Vares-Barbaruse valitsusele, mille juures oli eksperimendiks asjaolu, et üritusse oli kaasa haaratud ka Marie Under! Jah, just nimelt! „Rahva Hääl“ trükkis toona ära ka Marie Underi sõnad, et vaatame, ootame ära, mis uue valitsusega toimuma hakkab. Seda ütles Nõukogude propaganda suhtes veel kogemusteta inimene, kes ei taibanud, et ka niisuguseid ettevaatlikke ja erapooletuid sõnu hakatakse serveerima pooldajate kisakoori ühe osana. Kui nüüd mõnedele kultuuri-inimeste kisa-avaldustele alla kirjutada, kas ei lähe siis mitte nii nagu läks Marie Underil, kes kahetses elu lõpuni seda, et ta „Rahva Häälega“ üldse rääkis…

Kirjatsura vabadus trallastiilis ehk meediavabadus versus meediaeetika

Raul Rebane tänase Eesti vaieldamatu meediaguruna on kutsunud ühiskonda selgelt reageerima rünnakutele ajakirjandusvabaduse vastu. Selgelt politiseerunud konflikt teatud meediaesindajate, poliitikute ning avalikkuse põhimõtteliselt erinevate väärtuste ja vaadete vahel on oma apogee ületanud, võimaldades emotsionaalsuse asemel analüütikat. Meediamaailma ambitsioonid Eesti nn. ”viienda võimu” rollile, üha agressiivsemaks muutuv nn. “võitluslikkus” ühe või teise ideoloogia märgistamisel on märk muutustest ajakirjanduseetikas, ka selles keskkonnas, kus meie oleme. Kõrvuti traditsionaal-konservatiivsete ja liberaal- inimõiguslike väärtuste globaalse kokkupõrkega on meedial kaheldamatult oma roll riigi ja rahva teineteisest võõrandumisel, peavooluväärtuste maine langusel. Siit vastasseis, hinnates nn “Tralla–Kõlvarti intervjuud” ja EKRE üleskutset ohjata meediastruktuure. Võimuambitsioonid, stiililine kolletumine ja ajakirjandusvabaduse eetiliste piiride jõhker eiramine – need on autori arvates kolm põhilist märksõna, mille üle tasub mõelda. Tegemist on seejuures mitte uue ja unikaalsega, vaid ajakirjandusvabaduse pikaajalise deformatsiooniga.

Kõigest pikemalt ja lisaks palju muud huvitavat 17. aprilli Kesknädalas.  www.kesknadal.ee veebilehel ilmuvad Kesknädala paberlehe artiklid nädala jooksul. Lisaks avaldatakse veebilehel olulisi uudiseid igapäevaselt.