Kaja Kallas ei pälvinud Riigikogu toetust. Nüüd on Jüri Ratase kord.

Riigikogu lükkas esmaspäeval tagasi Reformierakonna juhi Kaja Kallase soovi moodustada valitsus. Temale volituste andmise poolt oli 45 ja vastu 53 Riigikogu liiget. Uueks valitsuse kokkupanijaks saab Keskerakonna esimees Jüri Ratas, kellele president teeb vastava ettepaneku.

Juba oma kõne alguses parlamendi ees tõdes Kallas, et temast ei saa sel päeval peaministrit. „Me kõik teame seda. Siinkohal võiksin ma panna punkti, õnnitleda koalitsiooni ning lahkuda oma kohale neljandas reas ja hoida oma suu edaspidi kinni. Aga ma ei tee seda,“ lubas ta. Ta iseloomustas viimaste nädalate sündmusi ja kohtumisi erinevate erakondade valijatega, kus mitmel pool valitsesid ärevad emotsioonid. Rahulikel ja asjalikel kohtumistel tunti aga huvi inimeste pärismurede lahendamise vastu. Etteastumise lõpus aga teatas Kallas, et tema kõne ei olnud teade alistumisest ja hüvastijätust, vaid vastuseisu algusest.

Keskerakonna aseesimees Mailis Reps sõnas pärast Kaja Kallase esinemist, et tema kõne sisu oli eelkõige opositsioonierakonna juhi, mitte peaministrikandidaadi oma. Paremate ideede ja pikaajalise visiooni asemel oli Repsi sõnul loodud Eestist võimalikult negatiivne tulevikunägemus.

Reps ütles, et kindlasti ei ole Eestis nii murettekitav ja halb elada kui Kaja Kallase kõnest võis tunduda. Ta lisas, et meie riiki tuleb ehitada kõikidel erakondadel koos, mistõttu oodanuks ta Kallaselt kui peaministrikandidaadilt Riigikogus kriitika kõrval enam sisulisi ja edasiviivaid ideid. „Positiivse programmi asemel kinnitati vaid, et järgmine valitsuskoalitsioon ei paku kellelegi midagi head. Tuleb tõdeda, et peaministrikandidaadi kõne oli minu jaoks pettumus ega olnud selline, mis teinuks Eestit paremaks,“ leidis Reps.

Ta lisas, et vaatamata viitele, et Keskerakonna, EKRE ja Isamaa valijate tehtud valikuid tuleks justkui mõista, kõlasid selgelt eelkõige teie-meie-pooled ning mõistmatus, miks ja kuidas on Eestis neid inimesi, kes ei pea 17 aastat valitsenud Reformierakonna valitsuses jätkamist vajalikuks. „Mõistan, et on inimesi, kelle jaoks ei ole loodav valitsuskoalitsioon parim ning kes on seda ka väljendanud. Samamoodi on oma pahameelt näidanud varasematel aastatel ka põllumehed, arstid või ACTA-vastased. See ongi demokraatia tugevus, ja meil kõigil tuleb panustada enam, et vastandumise asemel leiaksime ühisosa ja mõistaksime teineteist enam,“ sõnas Keskerakonna aseesimees.

Konsultatsioonidel osalenud Reps lisas, et Kallase kõnes oli tema jaoks paraku ka mitmeid negatiivseid hetki, kus kasutatud kujundid ja väited kuidagi ei kõnetanud loodava koalitsiooni tegelikke põhimõtteid ega tema enda põhimõtteid. „Jutt naistest kui sünnitusmasinatest või sellest, et ees ootab seisak, vihkamine ja naistevastane ühiskond, olid minu arvates enam kui kummalised. Võin konsultatsioonidel laua taga istunud inimesena öelda, et kõnes oli ebavajalikku hirmutamist ja väiteid, mis tõele vastama kunagi ei hakka,“ lõpetas Reps.

Keskerakonna aseesimehe Jaanus Karilaiu sõnul näitasid juba nädalavahetusel avaldatud Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna aluspõhimõtted, et Kallase kõne ei tule mingilgi moel Eestit edasi viiv ega poliitilist olukorda muutev. Karilaid tõdes, et nädalavahetusel avaldatud viieleheküljeline dokument näitas, et tõsiselt ei võta valitsusvastutuse võimalust Reformierakond ega sotsiaaldemokraadid. „Kui kiiruga tehtud dokumendi kehv vormistus oli veel maitseasi, siis uute mõtete puudus näitas selgelt, et Keskerakonna, EKRE ja Isamaa koalitsiooni on kritiseerinud nad vaid kritiseerimise pärast, mitte selle sisu tõttu,“ selgitas ta. Karilaid sõnas, et Riigikogu esimehe valimine näitas selgelt, et loodava koalitsiooni hääled peavad ning soov viia Eesti elu edasi on kolmikliidul tugev.

Kui Vabariigi President teeb Keskerakonna esimehele Jüri Ratasele ettepaneku valitsuse moodustamiseks sel kolmapäeval, on võimalik, et juba neljapäeval on Ratas ise Riigikogu ees.

Kesknädal