Tervishoiu valdkonnas valitseb koalitsioonipartnerite seas üksmeel

Tõnis Mölder, Riigikogu liige, Keskerakond

Eesti Keskerakond, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ning Erakond Isamaa on kinnitanud koalitsioonileppe, millega soovime ühiselt kanda valitsusvastutust ning seista päriselt Eesti riigi ja inimeste huvide eest. Oleme sõnastanud olulised põhimõtted valdkondades ja aruteluteemades, et ehitada lasterikast, vaba ja kaitstud, sidusa ühiskonna ning tõhusa valitsemisega riiki. Tõsi, mõningad detailid ja ideed vajavad veel põhjalikumat analüüsi ja ekspertide hinnanguid, kuid kindel on, et ühise töö tulemusena saab Eesti riik endale tugeva valitsuse. Üle väga pika aja valitseb koalitsioonipartnerite seas üksmeel ka tervishoiu valdkonnas – ja see on väga tähtis!

Kokku on lepitud, et jätkuvalt seisame solidaarse tervishoiumudeli säilitamise ja arendamise eest. Me ei lõhu juba toimivaid süsteeme, sest tervishoiu rahastamiseks on solidaarne kindlustus väikeriigile ainuõige valik. Küll aga on selge, et Eesti tervishoiusüsteem vajab teatud värskendust, et saaksime päriselt parandada arstiabi kättesaadavust ning lühendada ravijärjekordi.

Selleks on tulevane valitsus ette näinud olulise lisarahastuse, eesmärgiga pakkuda inimestele rohkem kvaliteetseid teenuseid. Kindel plaan on pikendada perearstide vastuvõtuaegu nii õhtuti kui ka nädalavahetustel, sest vastasel juhul oleks suur osa inimesi jätkuvalt sunnitud pöörduma tervisemure korral haiglate erakorralise meditsiini osakonna (EMO) poole, kui nad ei saa tööajal arsti juurde minna. EMO on aga tervishoiusüsteemis kõige kallim koht patsientide ravimiseks (neli korda kallim kui perearsti juures), mistõttu on just esmatasandi arstiabiteenuse laiendamine ääretult vajalik.

Samuti on oluline välja tuua, et säilitame maakondlikud haiglad ning rajame uusi nüüdisaegseid tervisekeskusi, mille võlu peitub pere- ja eriarstide ning toetavate spetsialistide tihedas koostöös ning tervishoiuteenuste valikus. Mitmetes uutes tervisekeskustes töötavad ka hambaarstid ning loodav koalitsioon on muu hulgas võtnud eesmärgiks muuta ka täiskasvanute hambaravihüvitis patsiendiga kaasas käivaks, nii et inimene saaks riigi poolt ette nähtud hüvitist kasutada kõikjal, sõltumata sellest, millist nime hambaraviasutus kannab või kas tal on sõlmitud haigekassaga leping, mis määrab, kas patsient saab hüvitist või mitte. Süsteem tuleb muuta paindlikumaks, sest aeg on seada patsient siiski esikohale.

Tervis kõige tähtsam

Suures pildis on just tervishoiu valdkonnas tulemas positiivseid muudatusi üsna rohkelt, sest kõik erakonnad saavad aru, et inimeste tervis on kõige tähtsam. Mainimata ei saa jätta ka ennetustööd, mille vahendeid oluliselt suurendatakse, kuid minu jaoks on sama tähtis, et uus valitsus suhtub sama tõsiselt ka sotsiaalvaldkonna arendustöödesse, sest, tõele au andes, meie Eesti riigil on veel pikad sammud astuda, et hoolekandesüsteem töötaks jätkusuutlikult või et kõik eakad inimesed saaksid muretult nautida oma vanaduspäevi. Olles äsja tulnud Tallinna linna sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna abilinnapea kohalt, tean, et riik peab senisest enam võtma fookusesse erinevad sotsiaalküsimused, sh erivajadustega inimesed, hooldajatoetused, erihoolekandeteenused, rehabilitatsiooni ja taastusravi võimaluste laiendamise, ligipääsetavuse temaatika jpm.

Küll aga on mul hea meel, et loodava valitsuse prioriteetide hulka kuulub ka erakorraline pensionitõus, ning usun, et leiame võimalused, kuidas üld- ja koduhooldusteenus ning õendusabi muuta inimestele paremini kättesaadavaks ja stabiilsemaks. Samuti on koalitsioonilepingus kirjas, et luuakse arusaadavad reeglid sotsiaalteenuste eest tasumisel maksimaalse omaosaluse määramiseks, lähtudes põhimõttest, et koduteenused peaks olema inimesele soodsamad kui hooldekodusse paigutamine. Need kõik on kahtlemata väärt sammud, mis viivad meie riiki edasi.

Leian, et peame töötama ka selle nimel, et igal kohalikul omavalitsusel oleks kõiki abivajajate gruppe hõlmav sotsiaaltoetuste ja -teenuste süsteem, mis aitaks neid inimesi, kes kõige rohkem abi vajavad, ning usun, et uue valitsusega saame ehitada õiglast riiki kõigile ja senisest enam keskenduda nii sotsiaal- kui ka tervishoiuvaldkonnale.