Maaeluministeeriumis valmis 2018. aasta põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetööstuse ülevaade, millest selgub, et suurim osatähtsus põllumajanduse kogutoodangu väärtuses on piima- ja teraviljatoodangul ning hoogsalt kasvab mahepõllumajanduse osakaal.
Maaeluminister Tarmo Tamme sõnul on põllumajandusel, kalandusel ja toiduainetööstusel Eesti majanduses oluline roll: „Just nendest valdkondadest tuleb toit inimeste lauale. Nimetatud sektorid annavad umbes 5% Eestis loodud lisandväärtusest ning seal töötab umbes 6% hõivatutest.“
2018. aasta lõpus oli Maa-ameti andmetel registreeritud 1,05 miljonit hektarit haritavat maad, 0,24 miljonit hektarit looduslikku rohumaad ja 2,28 miljonit hektarit metsamaad. Mahepõllumajandusmaa moodustab kogu Eesti põllumajandusmaast ligikaudu viiendiku. „Tarbijate nõudlus mahetoodete järgi suureneb nii maailmas kui ka Eestis, järjest enam lisandub uusi mahetootjaid ja -töötlejaid ning ühes sellega laieneb mahepõllumajandusmaa pindala. Heast keskkonnast sõltub Eesti kui atraktiivse elukeskkonna maine ning kodumaise toidu kõrgelt hinnatud kuvand,“ kommenteeris minister Tarmo Tamm.
Kogu põllumajandusmaast oli mahepõllumajandusmaad 2018. aastal ligi 21%, mis asetab Eesti Euroopa Liidus Austria järel teisele kohale, ning mahepõllumajanduse registrisse oli kantud 1948 mahetootmisega tegelevat põllumajandusettevõtet. Mahetoodete ekspordi maht on samuti jõuliselt kasvanud ning küündib ligi 30 miljoni euroni. Lisaks peetakse ligikaudu poolt kõigist Eesti lihaveistest ja lammastest mahepõllumajanduslikult.
Põllumajanduse kui majandusharu toodangu väärtus oli 2018. aasta esialgsetel andmetel 856 miljonit eurot. Toodangu väärtusest moodustas umbes 40% taimekasvatussaaduste ja umbes 49% loomakasvatussaaduste kogutoodangu väärtus.
Ebasoodsad ilmastikutingimused mõjutasid möödunud aastal nii teravilja kui ka puu- ja köögivilja saaki. Avamaaköögiviljast kannatas põua tõttu kõige enam kapsa saak, katmikköögiviljadest tomati saak. Seevastu mõjus soe suvi hästi kurgile ja Eestis enim kasvatatud marjale ehk maasikale, mille saagikus suurenes kolmandiku võrra (+31%). Teravilja kogusaak oli 2018. aastal 920 900 tonni, mida oli 2017. aastaga võrreldes 30% vähem.
Vaatamata põuaga kaasnevatele raskustele saavutas 2018. aasta piimatoodang viimase 25 aasta rekordtaseme – piima toodeti 807 500 tonni, mis ületas 2017. aasta kogust 2,1% võrra. Statistikaameti esialgsetel andmetel oli eelneva aastaga võrreldes 2018. aastal veiseid 2% rohkem, kuid piimalehmade arv vähenes 1% võrra. Sigade arv püsis samal tasemel, lammaste ja kitsede arv vähenes 9% ja põllumajanduslindude arv 6%. Eestil on head eeldused kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmiseks – kokku püüti 2018. aastal ligi 87 250 tonni kala.
Toiduainetööstus annab 2% Eestis loodud lisandväärtusest ja pakub tööd 3% kõigist hõivatutest. Toiduainetööstuse ettevõtted tootsid 2018. aastal kokku ligi 1,6 miljardi euro eest toodangut, millest kolmandik eksporditi.
Eestis toodetud või töödeldud põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport küündis rekordiliselt 869,3 miljoni euroni. Suurima panuse eksporti andsid piimasektor (21%), teraviljasektor (12%) ja kalasektor (10%). Olulisemad sihtriigid olid Soome, Läti, Leedu ja Rootsi.
Põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetööstuse 2018. aasta ülevaade
KUIDAS SAAB MISKI MAHE OLLA KUI SUURPÕLDNIK KÕRVAL TOLMUTAB? PEALEGI MULLAD MIKROELEMENTIDEST LAGEDAD -SEEGA TOIT EI TOIDA. VEED RIKUTUD .SUURTE MASINATEGA HARITAKSE.
EI KASUTATA TAIMEKOOSLUSTE VASTASMÕJU. EGA THUNI KALENDRIT .PÕLLUÄÄRED MAANTEENI KUS SAAVAD RASKEMETALLE PILGENI VILJADESSE + TAIMESTIKUKAITSETA -SEE ÄRA NÄRIT PÕLLUÄÄRTEST KÕIK:
KUI NIMETATAKSE MAHEDAKS SÕNNIKUGA VÄETAMIST JA LÄGA, MIS POLE VEEL 3 A. KOMPOSTEERUNUD , SIIS – ÄERGE AJAGE JAMA !
KAS EESTI KALAKASVANDUSTES EI KASUTATA HORMOONE? KAS BALTI MERI POLE KÕIGE SAASTATUIM.?
KAS PIIM EI TEKITA LIMA LÜMFIS JA LASTE NINAKOOBASTES, ET NAD TATISED JA NOHUSED ? st. RASKENDAB PÕLETIKKE. RÄÄKIMATA LIHAST, MIS TÄUS HORMOONE, ANTIBIOOTIKUME, SÖÖDAMÜRKE, TERAVILJA SÖÖDANA /soodust.põletikke + geenmuundat./?
LISAVÄÄRTUSENA NÄEN VAID EESTI TOODETE MITU KORDA KÕRGEMAT HINDA…
Kui põllundus,kalandus,toiduainetööstus annab 5% Eesti lisandväärtusest, siis seega 95% lisandväärtust annab ülejäänud tööstus ja transport, ehitus. Mina ei saa aru miks EESTI KAUPMEHED ei müü EESTIS TOODETUD KAUPA: autosid(üks ajakirjanik kirjutas,et Eestis on autotööstus) traktoreid, põll. maj. masinaid, raadioid televiisoreid, külmkappe jne. kodumasinaid, tööriistu. Ma pole juba 25 aatat üheski Eesti poes näinud eelpool mainitud Eestis toodetud kaupade müüki. Uuel valitsusel tuleb koheselt lõpetada ära kaupmeeste poikott Eestid toodetud tööstuskaupadele. Juhul kui selgub, et Eestis nagu eriti mingeid tööstuskauppu ei toodetagi siis tuleb vabandada lugejate ees väärä informatsiooni andmise eest ja pealkiri peaks olema Põllumajandusest, kalandusest ja toiduainetööstusest tuleb 75% Eestis loodud lisandväärtusest, ülejäänud 25% metsandusest, ehitusest, transport
NB!!! KAUPMEHED(KAUBANDUS), ARSTID ADVOKAADID,JUUKSURID, KÜÜNEVIILIJAD, KINNISVARAMAAKLERID, PANGATELLERID, SUHTEKORRALDAJAD, LAULJAD, NÄITLEJAD, igasuguste kontorite töötajad v. a. Iti mehed, naised, jne. on teenindajad ja neil pole mingit pistmist majandusega. Nemad ei loo lisandväärtust. LISANDVÄÄRTUST LOOB:lüpsja, kombainer, traktorist, ehitaja, müürsepp, pleksepp, kellassep, potsepp, keevitaja,treial-freesia, lihunik, vorstimeister, autoparandaja, Iti mehed, naised, krohvia, kalur, metsamees,jahimees, maaler-viimestleja jne sadade ametite esindajad, KONTORI SEKRETÄR(hea sekretär võib olla väikses firmas pool firmat) on VÄGÄ VAJALIK AMET JA ABIMEES plekksepale,tislerile, keevitajale, kuid TA EI LOO LISAVÄÄRTUST.
Kuidas saavad väärtusi ,olgu või lisandväärtust toota need, kes pidevalt nõuavad kõikvõimalikke toetusiu ,kust iganes ja saavadki ja ikka on vähe. Isegi hanede peale kaebavad.
Näen,et üks põllumees on end õhku täis tõmmanud ja püüab tõestada ,et just NEMAD on riigi ülalpidajad.
Et Eestis autosid ja külmikuid ei tehta tuleb sellest, et mewil tuleks kogu metall sisse osta. Seda sa tead isegi.
LISAVÄÄRTUS = kapitalistlikus ühiskonnas palgatööliste tööga loodud väärtuse osa,mille võrra uus väärtus on suurem tööjõu väärtusest ja mille kapitalist omastab tasuta. /tõsi küll, siis päris mitte, kui riik taipab ja oskab temalt tulumaksu nõuda/Kuna töölised on totmisvahenditeta, siis nad müüvad oma tööjõudu kaubana.Kaupade müügist laekub kapitalistile palju rohkem kui ta kulutas tootmisvahenditele ja tööjõule. jne.jne. Loe. autor K.Marx.
Seega on küüneviilija ka lisandväärtuse tootja kuivõrd tema ülemus-omanik teenib tema tööst kasumit, millest maksab osa /kui maksab/ riigile.
Kui keegi kapitalisti kaupa ei osta, on häda käes. Ei osta siis, kui raharinglus liig aeglane. Aeglane siis, kui ostjatel pole raha – st. neid on ekspluateeritud liiga palju. SEEGA, KUI TAHATE RAHA LIIKUMA PANNA JA VÄÄRTUSI SUURENDADA, KAASA ARVATUD INIMESE ELU JA ÕNNE VÄÄRTUS, MAKSKE KORRALIKKE PENSIONEID JA PALKU, SIIS ON OSTJAID. Muidu tuleb Hiinale pakkuda ja kulutada jubedaid summasid reklaamile jne. Hiina on aga LIIGA KÕVA PÄHKEL meiesuguste jaoks. Pidage seda meeles hommikul ja õhtul.