Euroopa Parlament on maailma ainus otsevalitud riikidevaheline esinduskogu. Euroopa Parlamendi liikmed valitakse iga viie aasta järel. Ta esindab Euroopa Liidu kodanike huve EL-i tasandil. Euroopa Parlament valib Euroopa Komisjoni presidendi ja nimetab ametisse Komisjoni volinikud, kes vastutavad parlamendi ees.
Euroopa Parlament sai alguse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse ühisassambleest, mida hakati hiljem nimetama Euroopa Parlamendiks. Alates 1979. aastast valitakse Euroopa Parlamendi liikmed otsevalimistel. Ajajooksul on parlament põhjalikult muutunud. Kunagisest assambleest, mille liikmed nimetati, on saanud valimistel valitavate liikmetega parlament, mida tunnustatakse Euroopa Liidu poliitiliste eesmärkide seadjana.
Parlament võtab vastu õigusakte, mis peaksid kaitsma kõigi EL-i kodanike huve. Samuti kiidab ta kodanike nimel heaks ELi eelarve. Parlament esindab meid välismaal, vaatab läbi meie petitsioonid ja tegutseb nende põhjal. Parlamendiliikmete tegevus kujundab meie poliitilist ja ühiskondlikku maastikku ning kaitseb Euroopa Liidu lepingus sätestatud väärtusi.
Valimised
Nagu kõik valimised, tähendavad ka Euroopa Parlamendi valimised tegelikult seda, et valitakse oma tulevikku. Teie hääl mõjutab, milliseid otsuseid Euroopa Parlament teie igapäevaelu puudutavates küsimustes teeb. Euroopa Parlament otsustab tähtsaid asju: kuidas soodustada majanduskasvu, piirata energiakasutust, tagada toiduohutus. Hääletades määrate, kes neid otsuseid teevad ja millist maailma nad kujundavad.
Maailmas on palju probleeme, alates rändest ja lõpetades kliimamuutustega. Neid probleeme on kergem lahendada, kui seda teha ühiselt. Euroopa Liit toetab innovatsiooni ja investeeringuid, mida on vaja näiteks kliimamuutuste leevendamiseks. Samuti töötab EL selle nimel, et kaitsta meie elulaadi ja eraelu puutumatust.
Me näeme iga päev, kuidas kummutamata jäävad valeväited lõhuvad mitmekesisust ja suurendavad vastuolusid. Näeme, kui habras võib olla demokraatia. Euroopa Liit on rajatud põhiõiguste ja demokraatlike põhimõtete ühisele tunnustamisele. Hääletades nõuate nende õiguste täitmist nii enda kui ka teiste nimel.
Euroopa Parlamendi valimistel osaledes aitate määrata EL-i järgmise viie aasta poliitikasuundi sellistes tähtsates valdkondades nagu rahvusvaheline kaubandus, julgeolek, tarbijakaitse, kliimamuutustega võitlemine ja majanduskasv. Euroopa Parlamendi liikmete töö ei piirdu uute õigusaktide vormimise ja heakskiitmisega; nende ülesanne on ka kontrollida Euroliidu teiste institutsioonide tegevust. Euroopa Parlamendi valijana annate suuna ka teie argielu vahetult mõjutavatele poliitilistele otsustele ja tegudele.
Hääletamine
Euroopa Parlamendi valimised toimuvad 23.–26. maini 2019, mil 350 miljonil EL-i kodanikul on üheksandat (Eestis neljandat) korda võimalus valida. Valimisreeglites on liikmesriikide vahel erinevusi, näiteks selliseid, mis puudutavad valimisvanuse alampiiri või välismaal hääletamise võimalust.
Europarlamendi valimistel valivad Euroopa Liidu kodanikud 705 parlamendiliiget, kes esindavad neid Liidu tasandil kuni 2024. aastani. Eestist valitakse 6 (7) saadikut ning hääletada saab juba alates 16. maist eelvalimistel ning elektrooniliselt.
Kesknädal
mõte on sellisel parlamendil, millel pole isegi seadusandluse õigustki, kõik otsustab kitsas klikk parlamendi väliselt.
Ning valed on väited mingist demokraatiast, sest üheski EL-i liiduvabariigis pole võimul rahvas.
Mina pole küll märganud et EL-us kaitstakse meie rahva huve. Reformistlike valitsuste jal vaesus aina kasvas. Midagi ei võetud ette et takistada laimukampaaniat parimate inimeste suhtes et neid kõrvaldada teelt võimule. Peamiselt käib seal Venemaa-vastane tegevus ja põgenike jaotamine riikidesse. NATO pole midagi teinud et põgenikke enam ei tuleks vaid oleskleb Venemaa piiri ääres kust pole ohtu karta. Ei ole meie inimesed paremini hakanud elama vaid otse vastupidi vaesus aina kasvas. Brüsselis ollakse rahul et meil on Euroopa riikide väikseimad pensionid ja abirahad et vahepeal kaotati ära isegi arstiabi saamise võimalus kohapeal. Aga peame abistama teisi riike ehkki vajame ise abi. Nojah meist vaesem on veel Ukraina kelle endine president tegeles vaid Venemaale valestsenaariumide koostamisega ja vene rahvusest inimeste ahistamisega.Õnneks rahvas ei kiitnud tema tegevust heaks ja nüüd teda tagasi ei valitud. Brüsselis kiideti heaks ka verine ja ebaseduslik võimuvahetus Kiievis mis toimus kunagi. Kui raske oli EL-astumine ja veel raskem on sealt välja saada. Tegelikult väikeriigid ei otsusta midagi ja meist ei olene midagi.