Euroliidu võimalused ei tohi jääda kodus kasutamata

Anneli Ott, Keskerakonna kandidaat Euroopa Parlamendi valimistel

Lähenevad Euroopa Parlamendi valimised panevad arutlema, kuidas Eesti peaks järgmistel aastatel oma poliitikat kujundama. Millised peaksid olema meie siseriiklikud ning Euroopa Liitu, aga ka muud maailma puudutavad eesmärgid?

Selle viieteist aasta jooksul, mis Eesti kuulub Euroopa Liitu, loodud võimalused on saanud meile nii harjumuspäraseks, et paljud meist tihtipeale ei oska neid Euroopa Liiduga enam seostadagi. Nii on näiteks kuulumine ühisesse Euroopa turgu aidanud Eesti majandusliku võimekuse viia uuele tasemele, mida poleks varasemal, 1,3 miljoni elanikuga siseturul olnud võimalik saavutada. Kuid majanduslike garantiide kõrval ei saa mööda vaadata ka teistest väärtustest, mis saanud euroopaliku eluviisi lahutamatuks osaks.

Europarlamendi valimistel otsustavad Eestimaa inimesed selle, kes järgmisel viiel aastal kaitsevad Eesti huve Euroopa Liidus ning millised väärtused kujunevad peamisteks Euroliidu poliitikate kujundamisel. Oma põhimõtete selgitamine Euroopa suurriikidele on väikese Eesti jaoks kindlasti märkimisväärne väljakutse, kuid nende aastate jooksul oleme tõestanud end usaldusväärse partnerina, kellega arvestatakse. Loomulikult on Eesti palju võitnud Euroopa Liidus olemisest, kuid mõistagi ootavad Eestimaa inimesed, et järgmistel aastatel jagataks toetusi liikmesriikide vahel senisest võrdsemalt ning et Eestil on üldistel tasanditel tehtud kokkuleppeid võimalik rakendada riiklikest huvidest lähtuvalt.

Nimelt hallatakse üle 76% EL-i eelarvest ühiselt riiklike ja piirkondlike ametiasutustega. Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega toimub peamiselt viie suure fondi vahendusel ja üldiselt jagunevad EL-i toetused kuude erinevasse gruppi: regionaal- ja linnaareng; tööhõive ja sotsiaalne kaasatus; põllumajandus ja maaelu areng; merendus- ja kalanduspoliitika; teadusuuringud ja innovatsioon; humanitaarabi.

Teadupoolest tuleb EL-i vahendeid hallata kooskõlas ühiselt kokku lepitud reeglitega, et oleks tagatud kontroll selle üle, kuidas raha kasutatakse. Läbipaistev ja vajaduspõhine kasutus on samas oluline ka julgeoleku tagamisel, kuid lisaks peab säilima teatav mänguruum nende toetuste kasutamiseks. Kuna kohapealse raha kasutamise ja projektide elluviimise eest vastutab iga liikmesriik ise, on Eestil kindlasti kasutamata võimalusi, mida järgmisel perioodil paremini teostada. Siinkohal on oluline roll ka parlamendisaadikutel, kes ei tohi kaotada sidet kohalike kogukondadega, kuid teisalt peavad olema hästi kursis Euroopas vastu võetud otsustega ja nende Eestis praktilise rakendamise võimalustega. Siin oleme küll tublid kontrollimiste ja iga-aastaste auditeerimiste läbiviimisel, kuid ettevõtjatele, kohalikele omavalitsustele ja kodanikeühendustele toetuste kasutusvõimaluste kohandamine vastavalt siseriiklikele regulatsioonidele vajab muutmist.

Täna on kujunenud nii, et ettevõtjate, kohalike omavalitsuste ja kodanikeühenduste endi algatusel ning järjepideval probleemidest teavitamisel võib-olla ehk midagi muutub, kuid kahjuks garantiid pole. Euroopa Liidu poolt määratud toetused peavad võimaldama arendada meie kõigi elukeskkonda. Näiteks on EL-i põllumajandustootjatel õigus saada otsetoetusi, kus kohustust kannavad liikmesriikide valitsused. Eesti kahjuks seda võimalust mitmeid aastaid ei kasutanud; see jättis meie ettevõtjad võrreldes konkurentidega ebavõrdsesse olukorda. Samuti on probleemiks pidevalt kasvav ülemaailmne nõudlus toiduainete tootmise järele, mis peaks praeguste prognooside kohaselt 2050. aastaks kahekordistuma. Seega ei tohiks me ise tekitada olukordi, kus Eesti ettevõtjate konkurentsivõimalused oleks siseriiklike otsustajate tõttu piiratud.

Euroopa Liit toetab oma põllumajandustootjaid rahaliselt, investeerides samal ajal ka maapiirkondade arengusse. Kas siin on Eesti-siseselt tekitatud olukord, kus meie praktilised valikud on EL-is kokku lepitud raamistikust tulenevalt piiratud? Ühe võimalusena on jäetud kasutamata multifondide rakendamine, mille eesmärk on lisaks maaelutoetustele ka Sotsiaalfondi ja Regionaalfondi vahendite toomine kohalikule tasandile.

Seni on maaelutoetuste raames rahastatud LEADER-programmi, mis on Euroopa Liidu algatus, mille eesmärgiks tuua otsustustasand kohalikele elanikele lähemale, ning seeläbi paremini arvestada piirkondlike eripäradega. Tänaseks kasutavad 20 liikmesriiki aga ka lisaks võimalust toetada oma piirkondade arengut teiste fondide baasil. Eestis on see informatsioon jäänud pigem valdkonnasiseste spetsialistide tasandile ning poliitikud laiemalt ei ole maapiirkondade arengule kaasa aitava lahenduse rakendamise vastu sisulist huvi näidanud.

Eesti liitumisest Euroopa Liiduga saab peagi 15 aastat ning see on aidanud märkimisväärselt tõsta Eesti kaalu rahvusvahelisel areenil. Meie riik on saanud tugevamaks, kuid mõistagi peame veelgi enam pingutama ning Euroopa Liidu poolt pakutavaid võimalusi enda riigi hüvanguks paremini ära kasutama. Lõppude lõpuks on see meie endi teha, et elu Eestis läheks paremaks ning siin elavate inimeste heaolu suureneks.