Pärast valusaid kaotusi poliitikas tegeldakse tavaliselt eneseanalüüsiga. Riigikogu valimistel kaotanud ja pettunud Jüri Adams ja Lauri Hussar tegelevad aga pigem teiste õpetamisega, kuigi endal kõrbehais endiselt küljes.
Jüri Adams pettus Vabaerakonnas ja lahkus sealt. Lauri Hussar arvas end olevat eduka poliitiku, ja jättis maha Postimehe peatoimetaja ametiposti. Ikka kuulsuse nimel.
Mis siis nüüd? Jüri Adams otsustas ilmselt presidenti õpetada, nagu ta seda seni teistega teinud on. Adams teeb Kersti Kaljulaidile selgeks: miks mitte lasta inimest ministritoolile?
Kui mitte inimest, siis äkki soovitaks robotit? Oli hiljuti selline robotite teemaline poleemika. Ka president võttis sõna.
Jüri Adamsi loogika: „Lihtsalt mittemeeldimise põhjal president ministrikandidaadi ametisse nimetamisest keelduda ei saa, ent president peab püüdma kõigi tema käsutuses olevate vahenditega kontrollida, kas on olulisi takistusi, miks kandidaat ei peaks ministriks saama,” kirjutas Adams 17. aprillil Postimehes.
Ta jätkab: ”Aga kõik kodanikud ja asutused, kellel on ministrikandidaatide kohta selliseid teadmisi, mis nende arvates võiksid olla põhjuseks, miks inimene ei tohiks olla minister, peaksid otsekohe ja enda algatusel sellest presidendile teada andma.”
Teine valimistes pettunu on Lauri Hussar. Nüüd tahab ta minna Euroopa Parlamenti ja kaalub valituks saamise korral liitumist Euroopa Rahvapartei (EPP) fraktsiooniga, millesse kuulub Isamaa – samas on ta kunagise valijana ise Isamaas valusalt pettunud.
Põledes juba läbi ühel korral, tuleks maha istuda ja veidi mõelda. Nii Lauri Hussaril kui ka Jüri Adamsil. Järele mõelda.