Maikuu 21. päeval vahetub Tööandjate Keskliidu juht. Teatepulga võtab üle Arto Aas. Seni selles ametis olnud Toomas Tamsar sai kuulsaks vaid valitsuse kritiseerijana. Lisaks veel arvamusega, et „kui me võõrtööjõudu Eestisse ei luba, siis sektorites, kus neid on vaja, areng pidurdub”.
Arto Aasal seisab ees ülesanne leida koostöös ettevõtjatega eelkõige rakendus seni töökohata jäänutele. Võõrsilt tuleb koju kutsuda meie „kalevipoegade“ armee. Nüüd on küsimus, kas uus valitsus suudab teda näha ettevõtjate ausameelse esindajana või veab teda opositsioonipoliitiku endine arusaam? Igatahes, Reformierakonnast astub ta välja ja lahkub Riigikogust.
Arto Aas on olnud kogu oma senise karjääri Taavi Rõivase protežee. Oma suure iidoli Taavi Rõivasega ta ilmselgelt suhteid ei katkesta. Mehed on koolivennad Reaalkoolist; Aas töötas Rõivase valitsuses haldusministrina ja on tema karjäärile igati kaasa aidanud. Loodetavasti suudab Aas uues ametis Rõivase varjust nüüd välja rabelda.
Arto Aas sündis Tallinnas 9. juunil 1980. Ta on lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli haldusjuhtimise erialal.
Uuel ametikohal lubab Arto Aas, et „ükski Eesti inimene ei pea muretsema, et ta pikemaajaliselt tööta jääks. Muidugi mingid töökohad kaovad, aga samas ka uued tekivad. Me ei peaks kaitsma niivõrd töökohti, vaid inimesi. Seepärast on keskliidule väga oluline ka haridusteema”.
Selle ütluse valguses meenub juhtumite jada Rakvere Lihakombinaadis, kus ettevõte oli asunud jäigale positsioonile – vallandatud töötajaid tagasi ei võeta, „dialoogi” peeti mässama hakanud töötajatele hoiatusi vormistades – niimoodi pigem süvendati probleemi. Eelmine Tööandjate Keskliidu juhtkond tookord ei olnud vast kõige aktiivsem probleemi lahendaja Rakveres.
Kuidas motiveerida ettevõtteid rakendama eelkõige oma riigi rahvast ametisse ja alles hädaolukorras otsida võõrtööjõudu – see saab olla Tööandjate Keskliidu üks peamisi prioriteete. Raskem on olukord maapiirkondades, kus tööd ei ole ja ettevõtete üleviimine linnast maale on küll rendipindade ja tööjõu osas tihti odavam, aga siis lisanduvad logistikamured.
Kogu Tööandjate Keskliidu tegevus peab haakuma värskes koalitsioonileppes kirja panduga.
Kesknädal soovib Arto Aasale jõudu tema uues ametis.
Mitte midagi pole siin muutunud.
Ikka toiduahel püsib edasi.
Ikka seesama töölisklassi kiusamine ja rikaste upitamine.
Jätkub ka ajakirjanduse julm ärakasutamine.
Näe, minister murrab naise käsa!
Igavene julmur teine!
tegelikult olen ka mina pettunud et sinna istutatakse jälle üks poliitbroiler ja veel reformierakonnast. Ühesõnaga, jätkub opositsiooniline tegevus veel ka sealtpoolt. Puhas toiduahela jätkumine, ei aita erakonnast välja astumine, orav jääb oravaks just nii nagu Ilves jäi ikka sotsiks edasi kui presidendiks sai. Siiamaani teeb oma sotsialistlikke säutse edasi ja käitub sotsile kohaselt kellel on alati kõigi teiste kohta ütlemist, aga oma “ärmatamise” kohapealt on vaikus. Siiamaani maksame meie seda kõike kinni.
Ja see mis toimub praegu peavoolus EKRE ministri ümber on õõvastav, lapsed ja perekond…selle võib meedia lihtsalt lömastada ja mitte keegi neid ei kaitse vaimse vägivalla eest. See on Eesti riik. Isegi kui seal peaks mingi tõepõhi taga olema(kus on faktid ja asitõendid), siis kust võtavad meediakanalid õiguse nii julmalt kohelda neid lapsi? Nagu neid poleks olemaski. Ja siis räägitakse hoolivusest, sallivusest ja millest kõigest veel, aga järgmisel hetkel tulevad nagu vene tankid ja lömastavad kõik oma teel. “Sõna on vaba” seda kuulutas ka eile president ja ERR Roose jätkab samuti kuulutamist, et meie ei tsenseeri. Ega ei tsenseerigi, ainult viimane aeg oleks hakata vaatama, kes need olendid seal ERR-is töötavad, kellel südame asemel mingi tühi süda. Täna pole küsimus tsenseerimises vaid inimestes, kes seda ajakirjandust teevad ja kas sellised asjad on ikka lubatud ja eetilised. Kas keegi lõpuks vastutab ka kui peaks ilmnema et polegi tõendeid ja väidetav kannataja ka eitab kõike.
Meenub juhtumite jada Rakvere Lihakombinaadis, kus ettevõte oli asunud jäigale positsioonile – vallandatud töötajaid tagasi ei võeta, „dialoogi” peeti mässama hakanud töötajatele hoiatusi vormistades – niimoodi pigem süvendati probleemi. Eelmine Tööandjate Keskliidu juhtkond tookord ei olnud vast kõige aktiivsem probleemi lahendaja Rakveres.
MOTT
Meil ongi süvariik!
President toodi kohale. Ei valinud teda rahvas.Nüüd pirtsutab nagu pisike pi…..itt:
Ajakirjandus on tagajalgadel, sest nende sõimatud Ekre on võimul!
Nüüd on asi halb ja tulemas on nälg.
peabki petiseid kaitsma. Muidu ta poleks ju petis.
See peavoolumeedia lõpetab fiaskoga.
Nii enam ei saa edasi minna.
keskliit on sisult Ärikate maffiaselts ning selle juht selle seltsi ametiühingu esimees. Õnneks küll ajutine, kuid kui selliseid hüpiknukke sokutatakse sinna üksteise asemele, siis tegelikke otsustajaid me teada ei saagi.
Üks minister kukutatud.
Nüüd üeab edesi minema.
Loota Rõivase jõmmi poolt midagi hääd on lauslollus.
Jätkub sama tööliste ahistamine ja tööandjate enesekiitus.
Miks riik üldse sellist organit ülal peab?
Las Mart Helme vastab sellele!
See on tõesti tühise tühikargaja palgaline amet.