Mihhail Korb, Keskerakonna peasekretär, Riigikogu liige
Eelmisel nädalal kinnitas president Kersti Kaljulaid ametisse uue, Keskerakonna juhitud valitsuse. Peaministrina jätkab meie esimees Jüri Ratas, haridus- ja teadusministrina Mailis Reps, sotsiaalministriks on Tanel Kiik, majandus- ja taristuministriks Taavi Aas ning riigihalduse ministriks Jaak Aab. Valitsuse moodustamine on jõudnud lõpusirgele.
Aeg pärast 3. märtsi ei ole olnud kindlasti kerge. Pole saladus, et ootasime paremat valimistulemust. Selleks, et Eesti saaks toimiva ja tegusa valitsuse, võttis Keskerakond initsiatiivi ning tegi koostööettepaneku Eesti Konservatiivsele Rahvaerakonnale ja Isamaale. Valitsuses saab oma valijate eest paremini seista kui opositsioonis ning riik vajas segaduse asemel konkreetsust ja toimivat valitsust.
Avalikkuse tagasiside oli sellele sammule valdavalt negatiivne. Ligemale 300 000 inimese valik Riigikogu valimistel oli ühtäkki muutunud valeks ja lausa keelatuks. Enam kui pooled valijatest toetasid Keskerakonda, EKRE-t ja Isamaad, kuid meediapilti vaadates tundus, et neid parteisid ei toetanud keegi või toetasid need, kelle hääl justkui pole oluline. Keeruliseks tegi olukorra seegi, et mitu nädalat kestnud konsultatsioonidel polnud võimalik detailselt teada anda, millised on kokkulepitud punktid ja mida uus valitsus plaanib teha.
See võimaldas oponentidel külvata hirme ning väita, et Keskerakond olevat omaenda vaadetest taganenud ning et Eesti riigi aluspõhimõtted keeratakse pea peale.
Nüüd teame, et see pole nii ja et igaüks võib koalitsioonilepingut lugedes selles veenduda. Koalitsioonilepingust võib leida väga palju Keskerakonnale olulisi põhimõtteid. Nende hulgas on erakorralise pensionitõusu vajalikkus, tasakaalukas regionaalareng, solidaarse tervishoiu parandamine, haridusse, teedevõrku ja siseturvalisusse panustamine ning palju muud. Samuti astusime suure sammu edasi kodakondsuspoliitikas, et Eestis sündinud alalise elaniku ja kolmanda riigi kodaniku lapsed saaksid Eesti passi. Haridusküsimustes rõhutame, et eesti keele õppe kvaliteeti ja keeleoskust tuleb parandada, kuid seda ilma mehhaanilise üleminekuta täielikule eestikeelsele õppele, mis muukeelsete noorte õpet pärsiks.
Keskmõte: Usun, et suudame tööga näidata, et valik minna koalitsiooni ja peaministrierakonnana juhtida Eesti riiki, oli õige.
Kõige selle kõrval on siiski arusaadav, et jätkuvalt leidub neid, kelle jaoks EKRE retoorika ei ole sobiv. Rõhutan, et koalitsioon ei tähenda seda, et oleme nõus kõigega, mida meie valitsuspartnerid ütlevad. Kahtlemata on ja jääb neid küsimusi, milles meie vaated ühelgi moel ei ühti. Siiski on EKRE-l praegu võimalus esindada oma valijaid ning tõestada, et lubaduste taga on sisu. Usun, et demokraatlikus riigis on oluline, et inimesed tunneksid – nende häält on kuulda ja nende vaated pole maha surutud. Teisalt on mul heameel ka selle üle, et EKRE liidrid ja ministrikandidaadid on korduvalt rõhutanud, et koalitsioonis ei saa senist sõnakasutust enam lubada ning et nende retoorika peab muutuma.
Valitsusvastutust kanda on kindlasti raskem kui olla opositsioonis. Usun, et suudame tööga näidata, et valik minna koalitsiooni ja peaministrierakonnana juhtida Eesti riiki, oli õige. Keskerakonna tugevus on alati olnud ühtsuses ja koosmeeles, ning nii peab see olema ka edaspidi.
Meie järgmine suur väljakutse on juba mõne nädala pärast – 26. mail toimuvad Euroopa Parlamendi valimised. Pingutame nende valimiste hea tulemuse nimel ning näitame üheskoos, et oleme Eesti suurim, kogenuim ja tublim erakond.