Nüüd on õnnetu maalase paljukiidetud “maamehetarkus” otsakorral! Ei mõista enam ümbritseva loodusliku bio keskkonnas elades kaelamääritud “bio-ga” edasi toimetada. Euronõudeid täites peame nüüd raudseid hobujõude jootma miski segase seguga, mille kohta me ei tea, kas paneb perutama või võtab hoopis siruli.
Vaene pensionär hakkab jälle vikatiga muru niitma, kui veel suudab seda teha, ning otsib välja kahemehesae ja hakkab naabrite abil kütet varuma talvise toasooja tarbeks. Saed, muruniidukid, trimmerid ja muud sähantsed motoriistapuud pidavat kohe vanarauaks muutuma.
Hoopis hull lugu on igapäevase liiklusvahendiga, millega tõmbekeskuses leiba ja leivakõrvast hankimas käia. See peab olema viimase kümnendi jooksul tehase väravast välja veerenud, suutmaks 10% etanooli sisaldavat vedelikku alla neelata. Enamik elanike kasutatavaid sõidukeid tuleb õhusaaste tõttu saabuva maailmalõpu vältimiseks välja vahetada. Tahtmatult tekib mulje autotööstuse ja liisingufirmade mõjust selle määruse tekkimisele. Ei suudagi kõike meelde jätta, mis kõik nende vanemate jõuvankritega juhtub. Piirituse põlemisel tekkiv veeaur pidi paljud jupid rooste ajama, kummist voolikud ja tihendid murenema panema ja üleüldse on tegemist elu- ja ühiskonnaohtliku asjandusega.
Iga lisatud piirituse % tõstab kütuse hinda ja vähendab selle väärtust, iga km läbimiseks kulub kütust rohkem. Olen veel selle ajastu relikt, mil kartuli- ja linnasemeskist aeti “Lepiku Liisut”, mis pani ainult pea aurama. Enamasti toodetakse etanooli praegugi põllumajandussaadustest, põhiliselt teraviljast. Samal ajal ei suuda meie põllumajandus kindlustada meid vajalike strateegiliste toiduainetegagi.
Meie kunagine “kartulivabariik” veab praegu mugulaid sisse Poolast ja kaugemaltki. (Kaldun teemast küll kõrvale, kui aga sealiha ja kanamunegi imporditakse, on meie majanduses ikkagi midagi mäda!)
Soovitatakse kasutada bensiini 98, mida esialgu veel ei solgita, mis on kallim ja mille potentsiaali igas mootoris ära ei kasutata. On mainitud, et mõni tankla müüb 10% seguga paralleelselt veel ka 5% segu, mida seni kõik mootorid seedisid. Tuleb hakata otsima suurema valikuvõimalusega tanklat.
Ja kes peaks tavakodanikku selles küsimuses valgustama? Millegipärast tekkis ninna kirbe lõhn ja kõrvu vali müra, mida tundsid kõik sõjajärgsete ringrajavõistluste külastajad. Kahetaktiliste mootorite surveaste tõsteti vist 16-ni ja kütuseks kasutati riitsinuseõliga segatud piiritust. Paremat täiteastet loodeti saavutada tagapoole suureneva koonusega väljalasketoru toel. Nüüd proovime loodust päästa, jootes kaasaegset tehnikat etanooliga. Kuni midagi asjalikumat välja mõeldakse.
Einar-Eduard Lepp
solkimise vastu saab võidelda nii, et teha pistelisi etteteatamata kontrolle ja katseid. Kui kütus on solk, siis kohe selline trahv, et see teeb taolise kütuse müümise kahjulikuks. See kutsub pensukad kohe korrale ja igasugu odavat solki edaspidi välditakse.
Põllumajandussaadustest tuleb aga panna veto peale igale sellisele, mille põllul on tehisväetisi laotatud ja taimi mürgitatud. Seni soodustas seda keskbande liige Tamme Tarmo, nüüd on eesotsas mingi uus ahv, kes väikekodanlasena vaevalt mingit pööret mahetoodtesse toob.
Samuti tuleb keelustada igasugu E-ained, siis saaks me puhtaid toiduaineid ja kohe pandaks piir lukku ka välistoidule, sest seal ju mahetooteid polegi.
Läheb küll meile kallimaks, kuid meie põllumajandus saaks uue hoo ja maa uue elu.
Nu a me es jaksa ju ämam väljamaal sõdida. Kust see vana kütus tuleb siis ? Areneda tuleb ,teistmoodi energiat kasutada -kindlasti mitte biod, sest see laastab mullad ja metsad. Tähendab vanaviisi autodega poodi kimada ei saa iga õllepurgi järele. Elulaad peab muutuma, kasutatavad energialiigid ka. Ehk pressib uus olukord
seniste kütusekontsernide käest välja kalevi alla peidetud uute energiatootmiste mudelid.
Ameerika ka es jaksa .
Üks tee -üks eesmärk ütleb hiinlane.
Biokütus on praegu saastavam kui naftatooted – biodiisli 1 l tootmiseks kulub vähemalt 1,2 l kütust, vaja maksumaksja rahaga aidata. Piirituse 1 kg tootmine annab teadlase arvutustel kokku 22 kg CO2- te :suhkrurikka kultuuri kasvatamine (maaharimine, koristus,transport, suhkrueraldus, kääritamine üksi annab 3 kg CO2-te; destillerimise kütus jne, jne. Kultuuride kasvatamiseks raadatud tuhanded ja tuhanded ruutkilomeetrid dzungleid ja metsi vähendavad omakorda ca 100x CO2 sidumist. Kui riigid ei maksaks nn. “bioenergiale” maksumaksja raha juurde, lõpeks “biokütuste” tootmine. Praegu muidugi “rohelised” saavad kilgata oma saavutustest ja ka suurkorporatsioonid on kasumitega rahul.