Kultuurimälu on oluline. Meie rahvuslikku identiteeti hoiavad meie lapsed ja sugupõlvede sidusus. Aeg möödub, generatsioonid tulevad ja lähevad. Nädala juubilar on näitekunsti mitme põlvkonna õpetaja Kalju Komissarovi õpilane, kolme lapse isa Taavi Tõnisson.
“Tim Gustav on maailm, mis mahub peopessa,” hüüatab rõõmsameelne nukuteatri lavastaja Taavi, kui sai abikaasa Katriniga kolmanda lapse isaks. Suvelaps Tim, keda kodus kutsutakse hellitavalt Kustiks, sai oma nime inspireerituna Taavi vanaisast Kustast ja lavastaja 2017. aasta kevadel valminud lavastusest “Timm Thaler ehk Müüdud naer”.
“Eks nimepanek on omaette kunst,” seletab Taavi. “Vaagisime ja mõtlesime Katriniga pikemalt kui varasemate laste Mia ja Mihkli puhul ning leidsime poisile sobiva. Tim Gustav on meie pere suur rõõm, kauaoodatud ja väga armastatud päikesekiir. Kogu elu keerleb tema ümber – ja see on nii ilus!”
Noore põlvkonna andekas näitleja ja lavastaja Taavi Tõnisson sündis 6. mail 1979. Ta on lõpetanud Viljandi Kultuuriakadeemia näitleja erialal ja 2016. aastal Venemaa riikliku teatrikunstide instituudi nukulavastaja erialal. Taavi pehmed maneerid ja sümpaatsed karakterrollid on olnud huvitavad.
Esimesed filmirollid olid tal 2003. aastal Aivar Voitka mängufilmis “W.O.I.T.K.A” ja Ajakirjanik ülipopulaarses komöödias “Vanad ja kobedad saavad jalad alla”. Mõni aasta tagasi linastunud mängufilmis ”Räägitakse, et tomatid armastavad rokkmuusikat” kehastas Taavi Raimondi rolli. Tegu on 39 minuti pikkuse tundliku ja isikliku filmiga ühest soliidses eas härrasmehest Aleksandrist (Evald Aavik), keda tema eluõhtul kiusatakse. Kiusajaiks on vanamehe enda lapsed ning põhjuseks üks suur ja uhke maja, mis asub mõnikümmend meetrit merest.
Taavi on esinenud Vanalinnastuudios ja Emajõe Suveteatris ning teleseriaalides “Kodu keset linna” ja “Klass: elu pärast”.
NUKU teatris on Taavi mänginud ligi neljakümnes rollis ja lavastanud kümmekond lavalugu. 2018. aastal valminud Franz Kafka „Protsess” on psühholoogilist, füüsilist ning nuku- ja visuaalteatrit siduv noortelavastus, mis käsitleb inimeseks olemise baasteemasid. Samal aastal valminud “Gulliveri reisid” kohta on lavastaja öelnud: “Me elame praegu sellisel ajal, kus edukus on oluline. Ja selle edukuse nimel teeme tegelikult päris suuri lollusi. Olles oma ajastu laps, tahab ka Gulliver olla edukas ja suur ning selle nimel otsustab ta saada maadeavastajaks.”
Tõnissoni on auhinnatud NUKU teatri kolleegipreemiaga Lipulaev (hooaja parim lavastus), kuus korda kolleegipreemiaga Ladvaõun (parim meesnäitleja hooajal) ning Eesti Teatri aastaauhinnaga 2012 ja 2005.
NUKU teatri kunstilise juhi ametit pidas Taavi Tõnisson alates 2013. aastast. Ta väärtustab olulist tänases päevas ja pikas perspektiivis. Tunnetab kunstilise juhi vastutust aja ees, sest kui me kaotame kultuurimälu, muutume peagi ise rahvana ajalooks. “Need neli aastat, mil olen kunstilise juhi ametit pidanud, on NUKU teatrile olnud pööraselt keerulised. Oleme pidanud välja ronima mustast august, kuhu teater oli langenud. Nüüdseks oleme tagasi kodus, oleme avanud uue saali ja toonud lavale nii maailmaklassika kullafondi kuuluvaid teoseid kui ka nüüdisaegset dramaturgiat. On olnud suur au seda tööd teha ja olen väga-väga tänulik kõigile, kes mind ja teatrit on toetanud ja hoidnud.”
Ajalugu kohustab. Nukuteatri majaplats on Eesti teatriajaloos ülimalt oluline. 1799. aastal asutatud teatriseltsi ehitatud teatrimaja oli esimene kutseline teater Tallinnas, mis pidulikult avati 1. veebruaril 1809. Tallinna Teatri saali peeti Euroopa üheks kaunimaks. Esimesel rõdul asus loožide rida ja selle kohal ülemine rõdu ehk galerii. Tallinna Teatri näitlejate esituses anti 1816. aastal esmakordselt ka esimene eestikeelne teatrietendus – rahvatükk „Talgud”. Eestikeelsed näitemängud olid Tallinna Teatri repertuaari oluliseks osaks, seetõttu võib Tallinna Teatri saali asupaika nimetada eestikeelse kutselise teatri hälliks! Esimesed teated nukuetenduste kohta pärinevad 1828. aastast, kui Tallinna Teatris andis külalisetendusi Mehaaniline Teater nukulavastusega „Don Juan“.
21. oktoobril 1855 teatrihoone põles. Viie aasta pärast avas teater taas uksed. 25. oktoobril 1902 pärast ooperi „Hans Heiling“ etendust puhkes taas tulekahju. Teatrimaja hävis täielikult. Samale kohale kolmandat korda teatrihoone püstitamisest loobuti. Uue, siis juba Tallinna Saksa Teatri asupaigaks sai tolleaegne Vene turg, kus 1910. aastal avatud hoones tegutseb praegu Eesti Draamateater.
Teatrivaremetega krundi omandanud Aadlikogu Selts ehitatas 1907. aastal maja, mis on säilinud tänaseni. 1923. aastal sai maja omanikuks Eesti Esimene Kinnituse Selts. 1941. aastal läks kinnistu üle ENSV Riiklikule Kindlustusele, Armee, Lennuväe ja Mereväe Abistamise Vabatahtlikule Ühingule (ALMAVÜ) ning Vabariiklikule Noorte Keskmajale. (Keskmajas tantsubändis mängis Raimond Valgre, kellele maja ärklikorrus oli mõnda aega ka koduks.)
Pärast Noorte Keskmaja likvideerimist kolis hoonesse Eesti Riiklik Nukuteater ja 1955. aasta jaanuaris toimus esimene etendus. Kogu hoone sai Nukuteater enda käsutusse 1990. aastal, mil viidi läbi lava ulatuslik ümberehitamine. Tänase ilme omandas Nukuteater 2003. aastaks, kui uuenesid publikuruumid, teatrisaal ning välisfassaad.
2004. aastal asus NUKU-sse näitlejana tööle Taavi Tõnisson.
NUKU on Eesti üks ainulaadsemaid organisatsioone. Lisaks Eesti ainsale professionaalsele nuku- ja visuaalteatrile kuulub siia ka 2010. aastal avatud nukuteatrikunsti museum. Alates 2006. aastast toimub siin rahvusvaheline nuku- ja visuaalteatrifestival NuQ Treff. 2016. aastal sügisel avas endise Tallinna Teatri kohal uksed NUKU teatri juurdeehitus.
Tõnisson loobus NUKU teatri kunstilise juhi kohast 2017. aastal, üsna pea sündiva kolmanda lapsukese pärast, et pühenduda perele. “Kunstilise juhi ametist loobumise peamine põhjus on väga isiklik ja eraeluline,” põhjendas Tõnisson. “Teatri kunstiline juhtimine tähendab sajaprotsendilist pühendumist organisatsioonile, majale ja inimestele, kes selles majas töötavad. Muutused eraelus ei võimalda mul lähitulevikus enam seitse päeva nädalas ja kakskümmend neli tundi ööpäevas teatri jaoks olemas olla. Pean vahelduseks keskenduma muule. Kõige ausam ja NUKU jaoks parim on anda teatepulk üle järgmisele inimesele, kes on valmis jäägitult pühenduma.”
Taavi on öelnud suhetest ja oma abikaasast rääkides, et iga suhte aluseks on ühine maailmavaade. Sinna mahuvad ka ausus ja siirus ning heatahtlik otsekohesus. “Oleme abikaasaga koos käinud väga pika tee,” mõtiskleb ta. “Oleme koos aastast 2000, mis on peaaegu pool elu. Ma armastan tema sihikindlust ja pühendumisvõimet. Armastan tema headust ja samas tulisust. Ta on naine, kes võib palju enda õlule võtta ja tulla raskustest läbi mängleva kergusega. Samas tahab ta hoolitsust ja soojust, turvalisust ja seda, et tema pingutusi märgatakse. Olen oma naisele väga palju võlgu.”
Nukuteater on kõige vanem teatriliik. Nukk ja religioon on tihedalt seotud. Inimene hakkas nuku kaudu suhtlema jumalaga. Nukk on sümbolite ja müütilise üldistuse väljendaja, mõtete ja ideede avaja. Nukuteatris peitub seletamatu maagia. Nukuteater kõneleb mõistukõne keeles – seda eelkõige täiskasvanute nukuteatris. Nukk on võimeline selleks, mida draamanäitleja ei suuda. Suuruste ja mastaapidega on nukuteatris palju suuremad võimalused mängida.Nukuteatri olemust on keeruline defineerida, sellel teatril ei ole kindlaid piire. Tänastele lastele suunatud nukuteater peab võistlema arvutimängude ja tehnoloogiaimedega.
NUKU teater on noore vaataja teater, mille repertuaaris leiab lavastusi ka väikelastele ja täiskasvanutele. “Ma arvan, et Kafka on autorina selline, kellel on suur potentsiaal puudutada noori, sest tema teemad on mitte tüüpiline sex, drugs ja rock’n’roll, vaid väga inimlikud ja sügavad hirmude ja painetega seotud teemad, mis on tuttavad kõigile – nii noortele kui ka täiskasvanutele,” on selgitanud lavastaja Tõnisson.
Soovin parimas loomeeas juubilarile õnne ta enda sõnadega: ”Unistage suurelt, elage oma elu ja elage seda julgelt. Aga selle elamise juures – et me jõuaks märgata neid, kes meile tegelikult lähedased on ja kes meist kõige rohkem hoolivad.”
Tõnu Virve