Euroopa peamised väljakutsed

Vadim Belobrovtsev, Tallinna abilinnapea, Keskerakonna kandidaat Euroopa Parlamendi valimistel

Kuus saadikut, kes pääsevad Eestist Euroopa Parlamenti pärast valimisi, hakkavad igapäevaselt tegelema kõiki Euroopa Liidu riike puudutavate probleemidega. Ettetulevad probleemid on väga erineva iseloomuga, ent nende lahendustest sõltub kogu Euroopa tulevik nii lühemas kui ka pikemas perspektiivis.

Kui osa lahendamist nõudvaid kitsaskohti on väiksema riskikoefitsiendiga ja nende tagajärjed ei ole väga murettekitavad, siis teised väljakutsed võivad mõjutada kogu Euroopa saatust ja suunata selle sootuks valele teele. Seda eriti siis, kui saabuvad lahendused ei ole kiired, adekvaatsed ja ühtsed.

Massiline migratsioon kui riskifaktor

Üheks oluliseks murekohaks on jätkuvalt massiline migratsioon. Praeguseks on Euroopa Liit suutnud selle kõrgele tempole pidurit tõmmata, kuid samas pole mingit kindlust, et olukord ei muutu ühel hetkel uuesti plahvatusohtlikuks. Rahvaarv maailmas kasvab pidevalt, ning seda eelkõige Aafrikas ja Edela-Aasias. 2030. aastaks on inimkond kasvanud ca veel ühe miljardi võrra. Kuna nimetatud piirkondade elatustase on jätkuvalt väga madal, siis võivadki uued migratsioonilained taas jõuda Euroopasse.

Oluline on siinkohal tunnistada, et probleem on olemas. Teisalt peame pidevalt töötama selle ennetamise suunas. Keskerakonna valimisprogramm ütleb, et peamine jõupingutus peab olema suunatud põgenike ja migrantide päritoluriikidele, saavutamaks seal märgatavat majanduslikku ja sotsiaalset progressi, mis loodetavasti piirab tulevikus põgenike ja migrantide arvu. Lisaks tuleb jätkata koostööd erinevate riikidega, kes aitavad migratsiooni piirata, olgu nendeks Türgi, Maroko jt.

Juba ammu pole üllatus, et massilisele migratsioonile kaasneb hüppeliselt kasvanud inimkaubandus, millega tuleb võidelda igal tasandil, et mitte lasta kurjategijal ära kasutada inimeste rasket olukorda ning kasvatada ebastabiilsust Euroopa piiridel.

Kliimasoojenemine jätkuvalt murekohaks

Euroopa Strateegia ja Poliitilise Analüüsi Süsteemi (ESPAS) eksperdid on seda meelt, et kliima soojenedes veel 1,5 kraadi võrra jõuab inimkond juba selle sajandi lõpuks oma hävingu lävele. Suuremate riikide pingutused on siinkohal lootustandvad, ent kõik see nõuab EL-i riikidelt lähiajal mitukümmend miljardit eurot. Täiendavad vahendid lubavad tõsta Euroopa mainet maailma mastaabis ja alandada meie sõltuvust traditsioonilistest energiakandjatest. Samas on USA käitumine selles küsimuses murettekitav. Näitena võib siinkohal mainida nende otsust mitte ühineda Pariisi kliimakokkuleppega.

Tunnustamist väärib asjaolu, et Keskerakond on oma valimisprogrammis selle teema esile tõstnud: „Toetame kõigiti tõhusat rahvusvahelist koostööd keskkonna ja iseäranis kliimapoliitika valdkonnas. Peame oluliseks kliimamuutuste kontrolli alla saamist ning nende tagajärgedega toime tulemisega seotud küsimuste kõrget prioriteetsust rahvusvaheliste institutsioonide töös ning liidrite töölaual.“

Euroopa julgeolek ja suhted naabritega

Keerulised suhted Venemaaga on jätkuvalt kogu Euroopale suureks väljakutseks. Samas ei tohi me loobuda dialoogist: selles kontekstis oli EV presidendi visiit Moskvasse ja tema kohtumine Vladimir Putiniga väga oluline samm. Meie valimisprogramm rõhutab kõigi Eesti naaberriikidega aktiivse dialoogi pidamise olulisust. Me tähtsustame võrdõiguslike, heanaaberlike ja igakülgselt avarduvate suhete arendamist Eesti Läänemere äärsete naaberriikidega.

Lisaks jätkub diskussioon selle üle, kas Euroopa Liidul peaks olema oma kaitsemehhanism, k. a. kaitsejõud. Eriti olukorras, kus NATO (eelkõige USA) võib vähendada oma osalust Euroopa julgeoleku tagamisel. See küsimus on jätkuvalt laual ja ka järgmine Europarlamendi koosseis peab sellega aktiivselt tegelema.

Veel üheks suureks küsimärgiks on Brexit, mis võtab üles üha ettearvamatumaid pöördeid. Selles küsimuses peab Euroopa Liit oma liikmesriikide näol tegutsema kindlalt ja ühtselt: kui Ühendkuningriik on otsustanud EL-st lahkuda, peab ta seda tegema võimalikult kiiresti ja valutult. Minu meelest kaasneb sellega hulgaliselt probleeme mõlemale osapoolele, ent kuna otsus on juba tehtud, pole mõtet lõpmatuseni viivitada. Samas, nagu ütleb ka meie valimisprogramm, tuleb toetada otsesuhete tugevdamist Suurbritanniaga ka tema lahkumise korral ning kaitsta jätkuvalt meie sealsete elanike ja ettevõtete huve.

Kokkuvõtteks võib öelda, et Euroopat ootavad ees turbulentsed ajad. Samas ei ole olukord ülemäära sünge ega depressiivne. Üks on selge: meie kuut uut saadikut (nagu ka teisi Euroopa Parlamendi liikmeid) ootab ees huvitav ja töörohke viisaastak. Igatahes, igav neil ei hakka!