26. mai Europarlamendi valimised Eestis võitis Reformierakond, kes sai Brüsselisse kaks mandaati. Kaks kohta said ka sotsiaaldemokraadid. Üks koht tuli Keskerakonnale ning üks koht EKRE-le.
Isikutest kogus enim hääli sotsiaaldemokraat Marina Kaljurand (65 549), kellele järgnesid reformierakondlased Andrus Ansip (41 017) ja Urmas Paet (30 014), keskerakondlane Yana Toom (26 990), ekrelane Jaak Madison (22 819) ning isamaalane Riho Terras (21 477). Terras jääb aga ootele seni, kuni Suurbritannia lahkub Euroopa Liidust ning Eesti saab ühe saadikukoha juurde. Praegu on kuuendaks saadikuks sotsiaaldemokraat Sven Mikser (2886).
Marina Kaljuranna kogutud üle 65 000 hääle on kõigi Eesti Europarlamendi valimiste reas paremuselt kolmas tulemus. Sellest on suutnud rohkem vaid Indrek Tarand 2009. aastal (102 460 häält) ja Toomas Hendrik Ilves 2004. aastal (76 120).
Paremuselt seitsmenda tulemuse tegi üksikkandidaat Raimond Kaljulaid 20 640 häälega, kuid tema valituks ei osutunud. Europarlamenti ei pääsenud ka Keskerakonna nimekirjas kandideerinud Igor Gräzin, kes kogus 10 320 häält. Europarlamendist jäi välja ka Reformierakonna nimekirja teine number Taavi Rõivas, kes sai 7704 häält.
Ennustatud paremusjärjestus
Valimised võitnud Reformierakond kogus 26 protsenti häältest (87 160), mis on üsna sarnane enne valimisi ennustatule. See on paari protsendi võrra enam kui viis aastat tagasi, kuid mandaate see juurde ei toonud. Urmas Paet oli reformarite nimekirjas küll kolmas number, kuid tulemuselt edestas ta kindlalt nende teist numbrit, ekspeaminister Taavi Rõivast.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna 77 375 hääle taga seisab suuresti Marina Kaljurand, kes võttis nimekirja häältest enam kui 80 protsenti. Võrreldes eelmiste valimistega on sotsid oma toetust ligemale 10 protsendiga kasvatanud ning see andis ühe lisakoha. Samas on teise numbri Sven Mikseri häältesaak kesine ning sotsiaaldemokraatidel on populaarsuse osas endiselt mõtteainet kui ka Kaljurand Eestist lahkub.
Keskerakond kogus 47 799 valija hääled ehk 14,4-protsendise toetuse, mis on kaheksa protsenti vähem kui viis aastat tagasi. Samas jäi alles nii üks koht ning ka seesama saadik Yana Toom, kes seni Europarlamendis erakonda tublilt esindas.
Neljandale kohale platseerus EKRE, kelle häältesaak 42 265 ning 12,7 protsenti on enam kui kaheksa protsendi võrra parem varasemast korrast. Et neil varem oma saadikut Europarlamendis polnud, siis võivad rahvuskonservatiivid neid valimisi pidada suhteliselt edukaks.
Isamaa erakond kaotas küll võrreldes 2014. aastaga enam kui kolm protsenti toetusest, mis langes 13,9-lt 10,3-ni, ning ka valijaid, keda oli seekord 34 188, kuid üks potentsiaalne mandaat tuli neile sellest hoolimata. Samuti oli korralik erakonna esinumbri häälte arv.
Taaskord ei saanud jalgu alla aga Eesti 200, kelle veidi enam kui 10 000 häält ja 3,2 protsenti jätsid neid ka seekord, nagu Riigikogu valimistel, ukse taha. Uue erakonna puhul võiks neid kesise häältearvu kõrval enim muret tundma panna toetuse languse tendents.
Valimisaktiivsuse tõus
Valimisaktiivsus küündis üle Eesti seekord 37,6 protsendini. Seda on protsendi jagu enam kui viie aasta eest, mil Europarlamendi valimistel osales 36,5% valijatest.
Kõrgeim oli valimisaktiivsus Tallinnas, kus valimistest võttis osa ligikaudu 43 protsenti; Tartus 42 protsenti valijaist. Maakondadest oli aktiivsus suurem Harjumaal, kus hääletas ligemale 42 protsenti. Väikseimaks jäi osalus seekord Ida-Virumaal, kus tuli välja veidi üle 24 protsendi valijaist. E-hääletusel osales 17,6% valijaid.
Aivar Jarne
on küll kohad aga needki vigaselt. Ning pidevalt keegi kuskil muudab häälte arvu. Hommikul vara oli Jaagul 22820, nüüd on arvel aga 22819. Ja moonutatud on ka teiste hääli. Olen kindel, et kui praegu veelkord hääled erapooletult üle loeks mitte valimiskomisjoni liikmed, siis saaks taas muud arvud. Paljud lehed vist ei tunnistataks kehtivaikski.
Muidugi ei muuda see suures plaanis tulemusi, sest 6 kohta on liiga vähe, et mõnehäälelise vahega saaks kedagi kukutada.
Toon ka välja vigase tulemuse. Brüsselisse sokutati hontilikult moonutatud võrdlusarvuga Svenn Mikser. Sai ta 2886 häält.
6 isiku valikul oleks aga tulemus olnud valimisseaduse põhisätte võrdelisusnõude järgi selline:
Re 1,575 kohta – 1+1 = 2 kohta
So 1,398 kohta – 1 koht (otse)
Ke 0,864 kohta – 1 koht (tänu jäägile)
KR 0,764 kohta – 1 koht (tänu jäägile)
Is 0,618 kohta – 1 koht (tänu jäägile)
Nagu näha, on Is jääk 618 suurem kui So 398 ning koht kuuluks neile.
Järelikult on Terrase asemel seadusevastaselt Brüsselisse sokutatud Mikser.
.
Teine lugu oleks 7 isiku valimise korral.
Re 1,837 – 1+1 = 2 kohta
So 1,631 – 1+1 = 2 kohta
Ke 1,007 – 1 koht
KR 0,891 – 0+1 = 1 koht
Is 0,721 – 0+1 = 1 koht
Vahe selles, et nüüd oleks küll kõik 7 sokutatut samad. Vaid Terras saaks jäägi eelistusena koha enne Miksrit ja Ke saaks oma koha kätte otse ega oleks vaja loota jäägile.
ka bandede ühtluse. Vältisin ekslit ning arvutasin oma valemi järgi. Järjestasin ainult 9 kandidaadiga banded. Järjestus on ühtlasemalt kõikuvama suunas:
1,631 E2 (üheväärsed hallid kujud)
1,714 Ke (ninameeste puudumine ühtlustas)
1,737 KR
1,831 Is
1,964 Re
4,155 So (ebavõrdelisus tänu Mariinale)