Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) suurenes tänavu esimeses kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga 4,5 protsenti.
Kvartali SKP oli jooksevhindades 6,7 miljardit eurot. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP kasvas võrreldes eelmise kvartaliga 0,5 protsenti ja võrreldes 2018. aasta esimese kvartaliga 4,6 protsenti, teatas statistikaamet.
Majanduskasvu vedas seejuures töötleva tööstuse tegevusala. Viimati oli töötleva tööstuse panus nii tugev neli aastat tagasi, 2015. aasta teises kvartalis. Samas oli esimeses kvartalis majanduse kasv laiapõhjaline.
Lisaks töötlevale tööstusele oli veel viis tegevusala, mille panus oli märkimisväärne. Nendeks olid info ja side, kutse-, teadus- ja tehnikaalanetegevus, hulgi- ja jaekaubandus, põllumajandus, metsandus ja kalandus ning veondus ja laondus.
Eelnevad kaks ja pool aastat majanduskasvu vedanud ehituse tegevusala lisandväärtus esimeses kvartalis enam ei kasvanud, püsides aastatagusel tasemel. Oluliselt pidurdas majanduskasvu vaid elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine.
Sisenõudlus kasvas esimeses kvartalis 4,6 protsenti. Võrreldes eelnevate kvartalitega oli aeglasem kasv tingitud eelkõige eratarbimise kasvu 2,8-protsendilisest aeglustumisest. Eelmise aasta lõpus alanud kiire kasv kapitali kogumahutuses põhivarasse jätkus esimeses kvartalis ja oli 20,4 protsenti.
Enim kasvasid mittefinantsettevõtete investeeringud transpordivahenditesse ning masinatesse ja seadmetesse. Samuti kasvasid oluliselt kodumajapidamiste investeeringud eluruumidesse.
Kaupade ja teenuste ekspordi kasv oli esimeses kvartalis 4,6 protsenti. Kaupade eksport kasvas viimase kahe aasta kiireimas tempos ehk 6,9 protsenti. Enim panustasid sellesse koksi ja puhastatud naftatoodete ning arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete väljavedu.
Tavaliselt kaupade ekspordist kiiremini kasvanud teenuste eksport oli esimeses kvartalis hoopis kerges languses 0,4 protsendiga. Põhjuseks nii ehitus- kui ka raudteekaubaveo teenuste müügi vähenemine. Kaupade ja teenuste import kasvas 3,8 protsenti. Metalltoodete ja elektriseadmete sisseveo toel kasvas kaupade import 4,8 protsenti. Teenuste import kasvas vaid 0,5 protsenti. Netoeksport moodustas esimeses kvartalis 3 protsenti SKP-st.
Esimeses kvartalis suurenes nii hõivatute arv kui ka töötatud tunnid. Sellest tulenevalt kasvas tootlikkus hõivatu kohta 2,7 protsenti ja tootlikkus töötatud tunni kohta 3,3 protsenti. Tööjõu ühikukulu kasvas SKP-ga samas tempos 4,6 protsenti.
BNS
petvad arvukesed need majandusnäitajad. Arvutasin 2019 ja 2010 suhte ning sain tulemuseks, et olen hakanud sööma ja jooma 47% rohkem! Ega ei ole küll.
Ja magan 47% rohke? Või vähem? Samuti mitte.
Mida see majandusARENG siis näitab? Kas niipalju ehk 47% oleme rohkem potte ja panne tootnud, telekaid ja nutikaid valmistanud? Sittag! Endiselt me midagi elutarbelist ei tooda, vaid maksame kinni teadlaste olesklemise rahva arvel.
Ja kui erilist edu oma elus ma ei taju, siis on sel ajavahemikul hoopis eurokese ostuvõime kahanenud 47%.
mitu küsimust.
1) Kui majandus kasvab 4,5%, siis kas samapalju kasvab ka palk ja pinss?
2) Kui palk ja pinss jäävad sellele kasvule alla, siis kuhu kaob vahekasu? Kuhu kandib selle meie armas valitsus?
3) Kui Palk ja pinss kasvavad rohkem, siis mille/kelle arvelt?
4) Kui eelmisel aastal kasvas eelarve 11,6% ja pinss 8,4%, siis miks nüüd 2 korda kehvemini? Kas valitsus on hakanud sitemalt tööle? Või on keegi osanud vahelt midagi ära varastada?
kasv kiirenes, siis 4,5% sekundis, minutis, nädalas, kuus, aastas või sajandis?
See on meeldiv uudis et nii lühikese ajaga pandi majandus kasvama. Tubli. Kas siis reformistlik valitsus ei teinud midagi selleks sest nende valitsuse ajal majandus seiskus. Aga mida üldse kasulikku tegid reformierakondlased ma ei tea. Mitte kordagi ei tõstetud pensione ega abirahasid, kaotati ära võimalus saada arstiabi kohapeal. paljud elasid allapoole vaesuse piiri jne. Hääli saavad nad vaid laimu, ärapanemiste, urgitsemiste ja vassimise teel.
Tahaks teada, mille arvelt meie majanduskasv toimib. Tööstust, transiiti, eksporti ei ole ju. Lugesin just Peterburgis toimuvast Majandusfoorumist. T.Aas, meie majandusminister pidas läbirääkimisi, et Eesti esineks tansiitteena Hiina, Venemaa ja ELiidu maade vahelises kaubanduses ja pakkus selleks Muuga sadamat. Venemaa ütles sellest ära, öeldes, et neil on tegelikult otsem transiit. Teiseks, Venemaa viitas Balti riikide sanktsioonidele. Üldse Venemaa väldib NATO-sse kuuluvate Balti riikidega sekeldusi ja neil on juba ammu olemas alternatiivsed ja kasulikumad teed. Kolmandaks, Eesti ja Läti peavad sõda vene keelega, hävitades venekeelseid koole ja sellega diskrimineerides venekeelset elanikkonda. Nii, et T.Aas sai eitava vastuse seal foorumil.