Mihhail Korb, Keskerakonna peasekretär, Riigikogu liige
26. mail valisime Eesti saadikuid Euroopa Parlamenti. Mõistan, et äsjased Riigikogu valimised nõudsid tohutult energiat ja aega, mistõttu oli see kampaania tavapärasemast veelgi keerukam, sest jõuvarud olid tublisti vähenenud. Vaatamata sellele saime igal juhul tublilt hakkama ning meid esindab Euroopas ka järgmisel viiel aastal oma tööga Brüsselis silma paistnud saadik Yana Toom.
Kahtlemata tuleb meil enam pingutada, et jõuda oma eesmärkide tutvustamisel Eestimaa inimesteni ning näidata, miks Keskerakond on jätkuvalt parim valik nii Brüsselis ja Tallinnas kui ka kogu Eesti poliitmaastikul. Euroopa Parlamendi valimistel on Keskerakond alati saanud 1–2 kohta ning sel korral saavutati samuti üks koht, kuid raskusi oli seejuures mitmeid.
Ühelt poolt on praegune koalitsioon EKRE ja Isamaaga tekitanud segadust ning foon avalikkuses ei aita sellele paraku kuidagi kaasa. Kinnitan siinkohal veelkord: koalitsiooni moodustasime justnimelt selleks, et maksimaalselt kaitsta meie valijate huve ning ellu viia vastutustundlikku ja sotsiaalsemat poliitikat.
Mul on hea meel, et keerulises eelarveolukorras suutsime kokku leppida pensionide maksuvabastuse tõusu 50 euro võrra, et keskmine pension oleks jätkuvalt maksuvaba. See on olnud Keskerakonna kindel nõue ning soov, mille täitsime. Seisame ka kindlasti edasi erakorralise pensionitõusu eest ning otsime selle teostamiseks aktiivselt võimalusi. Samuti tõstis valitsus teadus- ja arendustegevuse rahastust enam kui 150 miljoni euro võrra. Muudame Kose–Mäo teelõigu neljarealiseks, et see teelõik saaks turvalisemaks ning kiiremaks. Need on vaid mõned näited, miks meie seisukohad on valitsuses vajalikud.
Keskmõte: Võime olla Euroopa Parlamendi valimiste tulemustega rahul, kuid meil tuleb kindlasti jätkuvalt pingutada selle nimel, et meie toetust veelgi tõsta.
Teisalt oli Euroopa Parlamendi valimiste kampaania eelarve sel korral tavapärasest tunduvalt väiksem. Selle olid tinginud hiljutine valimiskampaania ning minevikus tehtud sammud, mis on põhjustanud erakonnale rahalisi väljaminekuid. Euroopa Parlamendi kampaaniale kulus tunduvalt vähem kui meedias välja toodud 100 000 eurot. Tuleb tõdeda, et nii konkurendid kui ka nii mõnigi üksikkandidaat oli valimisreklaamidel esindatud meist enam.
Niisamuti ei kandideerinud sel korral meie peaminister või teisedki varasemad häältemagnetid. See oli teadlik otsus, et keskenduda justnimelt tööle valitsuses ning sisepoliitiliste murekohtade lahendamisel. Meie kandidaadid olid aga tublid ning suutsid saavutada Keskerakonnale ühtekokku 47 799 häält, millega olime Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna järel kolmandad. Nii mõnigi arvas, et Reformierakond saab tänu tugevale valitsusevastasele kriitikale lausa kolm kohta ja Keskerakond jääb kohata. Tegemist oli hirmutamise ja soovunelmatega, mis ei realiseerunud.
Samuti ei tulnud oodatud opositsiooni seljavõitu tänaste valitsuserakondade üle. Tõsi, opositsioonierakonnad said ühtekokku enam hääli, kuid seda on juhtunud ka varasemalt. 2009. aastal ei küsinud keegi, kas peaministrina peaks ikka jätkama reformierakondlane Andrus Ansip, kelle juhitud koalitsioon Isamaaga sai vähem hääli kui opositsioon.
Võttes kõik need punktid arvesse, võime Euroopa Parlamendi valimistulemustega rahul olla, kuid meil tuleb kindlasti jätkuvalt pingutada selle nimel, et meie toetust veelgi tõsta. Seejuures ei tohi unustada, et just Keskerakond on suurim, vanim ja kogenuim erakond, keda usaldatakse kogu Eestis. Oleme peaministrierakond juba teises valitsuses pärast seda, kui olime pikki aastaid opositsioonis. Juhime Tallinna ning oleme koalitsioonis mitmekümnes omavalitsuses pärast seda, kui võitsime kohalike omavalitsuste valimised terves Eestis. Meil on, mille üle uhkust tunda!