13. mail 1994 alustas Eestis tegutsemist tantsumuusika-ansambel „Operatsioon Õ“. Sellise nime võtmiseks pakkus tõuget üks 1960. aastate ägedamaid komöödiafilme – režissöör Leonid Gaidai „Operatsioon Õ ja Šuriku teised seiklused“. See olevat 1965. aastal olnud N.Liidus vaadatuim – kinopileteid müüdud ligi 70 miljonit.
Ansambli algkoosseis, kuhu kuulusid Kaspar Jancis, Toomas Kaljumaa, Martin Mikson ja Martin Tedrekull, musitseeris koos kaks aastat. Täpselt kaks aastat hiljem, 13. mail 1996 ühines selle bändiga meie publikut üllatanud Eesti pungi grand old lady Maie Parrik, kes musitseeris koos nende noormeestega seitse aastat. Tol ajal olid instrumentaalkoosseisud vaheldusrikkad: trumme mängisid Kristo Rajasaare, Tanel Israel ja Rainer Mere; kitarristidest olid bändis peale Kaspar Jancise Jaanus Kõuts, Priit Ustav ja bassimees Toomas Kaljumaa, kes pidas vapralt vastu 9 aastat.
Kui ansambli sünnist möödus veerand sajandit, leppisid kuuest bändikaaslasest neli ansambli asutamist tähistada. Oli tore, et kuuest bändikaaslasest neli said vihmasaju tõttu kokku Kadrioru kohvikus „Gurmee“. Vanu aegu meenutama tulid Toomas Kaljumaa, Jaanus Kõuts, Henry Tiisma ja Maie Parrik. Kaspar Jancis jäi lennukist maha ega jõudnud õigeks ajaks kohale. Robert Annus oli hõivatud uute lavastustega, mis toimuvad Tartus.
Eks vaadatigi vanu fotosid ja meenutati kunagisi vahvaid esinemisi erinevates Eestimaa paikades. Üks eriti menukaid oli Tartus, kus muusikasõpradele tutvustati Maie Parriku esimest helikandjat „Viies ratas“. Ajakirjanduse andmetel olla see kontsert olnud vägagi menukas – kohal ligi 6000 uudistajat.
Esinetud sai ka Soomes ja Lätimaal – üleeuroopalisel rokkmuusikafestivalil Kuldigas. Küllap on paljudel huvilistel meeles seegi, kuidas „Operatsioon Õ“ rabas 5-aastaseks saamisel publikut suure sünnipäevakontserdiga Kopli trammidepoos.
Kahetsetakse, et nüüd juubeli puhul ei saadud ühtki kontserti anda. Mis parata: kuna polnud enam aastaid koos mängitud, leiti, et pole mõtet niisama nalja tegema minna.
Muuseas olgu siinkohal öeldud, et seda, kuidas mõnel ägedal veteran-ansamblil ikka tasub end värskena hoida, tõendas maikuu lõpupäeval Tallinnas Vene kultuurikeskuse suures publikust tulvil saalis, tartlaste „Kaunimate Aastate Vennaskond“, rabades kuulajaskonda Eurovisiooni kaunimatest lauludest kokku pandud reedeõhtuse kontsertetendusega. Juba ajalookski saanud eurolauludes peitub vägagi suurt kaasakiskuvust.
Kn