Korduvalt on olnud Peeter Rahnel Kesknädalas intervjueeritav kui Abja vallavanem ja pärast omavalitsuste liitumist 2018. aastal ka Mulgi vallavanemana. Nüüd andis see põline mulk esimese intervjuu Riigikogu liikmena. Kõneaineks on koalitsioon oma iseärasuste ja püüdlustega, taristud, eesti keele ja meele püsimine.
Teie saamine Riigikogusse asendusliikmena on kahtlemata hea uudis. Kas võib öelda, et Mulgimaa on parima mulgi võrra vähemaks jäänud, sest enamik aega tuleb ju nüüd veeta Toompeal?
Olen täitsa kindel, et mina pole ainus parim mulk. Parimaid mulke on oi kui palju! Ja loomulikult ei ole minu saamine Riigikogu liikmeks kuidagi vähendanud minu armastust Mulgimaa vastu. Olen jätkuvalt seisukohal, et Mulgimaa oli ja on ka veel hetkel Riigikogus alaesindatud.
Kes on üldse teie arvates olnud kuulsamad mulgid Riigikogus läbi aegade? Kas on nad teile eeskujuks?
Riigikogus on olnud mitmeid mulke ja nad kõik on olnud tegusad. Nimeliselt ei taha kedagi teistest ettepoole tõsta.
Millele on kulunud aeg Riigikogu esimestel töönädalatel?
Eks sisseelamine Riigikogu ja riigikaitsekomisjoni töösse on piisavalt oluline.
Kui suureks üllatuseks oli teile, et valitsuskoalitsiooni moodustavad Keskerakond, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ja Isamaa. Milles näete selle koalitsiooni plusse? Kas on ka teatud ohtusid?
Reformierakonna ja tema juhi poolt antud hinnangud eelmise koalitsiooni juhtivparteile Keskerakonnale ning selle esimehele veel isegi valimispäeva eelõhtul ja valimispäeval ning üleolev ja koostööd välistav retoorika teiste erakondade suunas üldse võtsid minult isegi väikese üllatuse koalitsiooni moodustanute üle. Koalitsioonis on väga eriilmelised erakonnad, kuid neil on samas ühisosa Eesti elu edendamiseks ja inimeste heaolu tagamiseks ka väljaspool Tallinna ja seda ümbritsevat „kuldset ringi“.
Riigikogu kodulehelt võib lugeda, et peate oluliseks eesti meele ja eesti keele püsimajäämist. Mis on selleks kõige olulisem? Mida teha, et noored keelt ja kultuuri rohkem väärtustaksid?
Tavaliselt öeldakse sellele küsimusele vastuseks, et tuleb tõhustada isamaalist kasvatust. Usun, et oma pere ja kodumaad tuleb lihtsalt armastada ning tema üle uhkust tunda, siis püsivad ka eesti meel ja eesti keel. Eesti inimene peab olema kindel, et elame turvalises riigis, millel on head koostööpartnerid nii majanduses kui ka riigikaitses. Ja loomulikult on kõige selle tagajaks ettevõtluse areng kogu Eestimaal, see, et inimestele oleks tagatud majanduslik kindlus ja heaolu.
Kas me saame või ei saa läbi Lätita?
„Ei saa me läbi Lätita!“ Nii nagu eestlased on üha enam avastamas kaunist ja huviväärsustest pakatavat Lätit, on ka Läti inimesed leidnud enese jaoks palju huvitavat pakkuva Eesti. Vastastikuseks suhtlemiseks tuleb taristu arengut kindlalt pidada riigi esmaseks ülesandeks. Korralike mustkattega teede võrk võimaldab maakohtade ellujäämise ja arengu. Kindlalt on vaja tuua küladesse kiire internet. Tallinna–Narva, Tallinna–Tartu ja Tallinna–Pärnu–Ikla maanteed peaksid olema neljarealised, kuid samas ilma Mäo-taoliste „super“-ristmiketa.
Esindate Riigikogus kogu Eestit, valitud olete aga Viljandi- ja Järvamaalt. Kui erinevad või kui sarnased need maakonnad on?
Viljandi- ja Järvamaa on suhteliselt sarnased. Minevikus olid nad Eestis esirinnas põllumajandustootmise poolest. Ka tänapäeval on põllumajandus nendes maakondades väga tähtsal kohal. Samas tehnika arengust tingitud töökohtade vähenemine põllumajanduses on paljudele maamajanduses toonud uusi väljakutseid eneseteostuseks ja majanduslikuks toimetulekuks.
Kuidas möödub teil suvi? Kuipalju on plaanis kohtuda oma valijatega?
Kogu suvi möödub erinevatel üritustel: muidugi ka valijatega kohtumistel, kuid samuti veidi lõõgastudes ja ka õppimises.
Hiljuti viibisite tuntud akordioniõpetaja ja muusikasündmuste organiseerija Valdo Värgi 70. sünnipäeval. Tema sai Eesti Akordioniliidu auliikmeks ja pälvis elutööpreemia. Kas ka härra Värk on praeguse Eesti üks kuulsamaid mulke? Milline on tema panus eesti kultuurisse?
Mulgimaal leidub palju auväärseid ja tegusaid inimesi.
Valdo Värgi üks suurematest tegudest on lisaks mitme akordionimuusikafestivali korraldajana ka Eesti, Läti ja Leedu akordionistidest koosneva orkestri „Baltic Tremolo“ loomine. Balti keti 30. juubelil on neil esinemine 23. augustil Eesti–Läti suurel miitingkontserdil Lilli/Ungurini piiripunktis.
Usutles Jaan Lukas
ebamäärane ja mittemidagiütlev jutuke. Et jääks eesti keel ja meel, on vaja muuta keeleseadust nii et kehtestada ainukasutatavaiks omatähed a e i o ü õ ä ö ü b d g h j k l m n p r s t v, solktähtedel pole meie pilti asja. Neid (š z ž y c č w x å æ ç ë ñ ô ć ă ø ğ ķ ł œ jmt) võib kasutada vaid teisel kohal, kusjuures põhinimi peab olema eesti tähtedega häälduslik, solknimi aga igas mõõdus vähemalt 2 korda väiksem. Tarbeesemad säilitavad oma solknimed kuid juures peaks olema silt eestipärase nimetusega: Coca Cola – Kokakoola, Daewoo – Tä’u, Samsung – Samsöng jne.
Kes keelab Petsil ka riigikogus sellist keelt kaitsvat seaduseõiendit sisse viimast? Kas teised siis vihkavad eesti keelt ega toeta seda? Kremli-Vika on vastu ja mõned keskbandiidid samuti aga ÕIGED EESTLASED?
Muidugi ma armastan oma kodumaad kuigi reformistlikud valitsused on meile palju halba teinud. Nad on viinud meie elatustaseme viimaste hulka. Võimu ja oma paksu rahakoti nimel on nad laimanud tublisid inimesi, rikkunud nende tervist, valetanud ja vassinud töö asemel. Kui parem oleks olnid meie elu ilma nende võimuta.Ja ega nad ka nüüd ei lase rahulikult valitsusel tegutseda kes peab kõigepealt parandama neid tohutuid vigu mida on teinud Ansipi ja Rõivase valitsused. Vaesus aina kasvas, inimesed põgenesid kodumaalt et mujal raha teenida. Reformierakonnal on seatud sisse tagatuba kus ollakse varjul ja koostatakse valesüüdistusi inimeste suhtes et neid teelt võimule kõrvaldada.
Peret ja kodumaad? miiks mitte ka emaT ja isaT 🙂 ? Väga armas kuigi pisut liiga pateetiline.
Võibolla piisaks vähemastki-nt. üritada õppida selgeks selle palavalt armastatud eesti keele grammatika.