Keskerakonna volikogu võttis laupäeval vastu avalduse, milles kutsus muutma Riigikogu valimisringkondi selliselt, et nende suurus ja mandaatide arv oleks senisest võrdsem ning iga eestimaalase hääl saaks võrdsemalt esindatud.
„Keskerakonna volikogu hinnangul on praegu, mil arutatakse poliitilist välireklaami ning aktiivse valimisagitatsiooni keelu tühistamist, õige hetk muuta ka valimisringkondi, et iga eestimaalase hääl oleks Riigikogus senisest võrdsemalt esindatud. Kui 1995. aastal oli ringkondade suurused vahemikus 8–11 mandaati, siis praegu on see vahemik 5–15. Suurima ja väikseima ringkonna vahe on seega kolmekordne. Olukorrale on tähelepanu osutanud ka õiguskantsler, kelle hinnangul tuleb kaaluda valimisringkondade võrdsustamist,“ öeldakse Keskerakonna laupäevases avalduses.
Keskerakonna ettepaneku kohaselt, millest volikogul rääkis Andrei Korobeinik, oleks järgmistel Riigikogu valimistel jätkuvalt 12 valimisringkonda, kuid Tallinnas moodustataks senise kolme asemel neli ringkonda. Tallinna uued valimisringkonnad võiksid olla Haabersti ja Põhja-Tallinn; Kristiine, Pirita ja Kesklinn; Mustamäe ja Nõmme; Lasnamäe. Üleriigiliselt liidetakse Hiiu-, Saare- ja Läänemaa valimisringkonnaga Raplamaa, mis praegu kuulub ühte ringkonda Harjumaaga, ning lisaks ühendataks senised Ida- ja Lääne-Virumaa valimisringkond. „Selline muudatus ei annaks eelist ühelegi poliitilisele jõule ning valimissüsteem ei muutuks liialt. Küll aga oleksid valimisringkonnad proportsionaalsemad, annaksid kandidaatidele võrdsema võimaluse ja tugevama hääle eri piirkondade valijatele parlamendis. Keskerakonna volikogu teeb poliitilistele jõududele ettepaneku leida valimisringkondade muutmiseks üksmeel ning teha otsused enne eelseisvaid Riigikogu valimisi,“ öeldakse avalduses.
Ka õiguskantsler Ülle Madise tegi eelmisel nädalal Riigikogule ettepaneku kaaluda valimisringkondade muutmist nende suuruse võrdsustamiseks valijate hulgast lähtudes. Seoses rahvastiku ümberpaiknemisega suurematesse keskustesse ning eriti Tallinna ja Harjumaale, on valimisringkondade rahvaarv viimase 20 aastaga muutunud ja see muutus kajastub ka valimisringkondades jagatavate mandaatide arvus. Kui 2003. aasta Riigikogu valimistel oli väikseima ja suurima ringkonna mandaatide arvu vahe kaks korda, siis 2019. aasta valimisteks kasvas see kolmele korrale. Valimisringkondades jaotatavate mandaatide hulga ebavõrdsus iseenesest ei ole vastuolus põhiseadusega, küll aga saab Madise hinnangul rääkida ebavõrdsest olukorrast seoses Riigikogu valimistel isikumandaadi saamise viisiga. „Kui suurimas valimisringkonnas (Harju- ja Raplamaal) piisas 2019. aastal isikumandaadiks 6,6 protsendist valimaskäinute häältest, siis väikseimas ringkonnas Lääne-Virumaal tuleb isikumandaadi saamiseks koguda 20 protsenti häältest. See iseenesest ei kinnita, et Lääne-Virumaa edukas kandidaat peaks olema kolm korda edukam ja võimekam kui Harju- ja Raplamaa kandidaat, ent vaieldamatult mõjutab see erakondlikke otsuseid valimisnimekirjade koostamisel, kandidaatide reastamisel ringkonna-nimekirjades ja üleriiklikus nimekirjas,“ märkis Madise.
Aivar Jarne