Esilehe lugu: Jõgevamaalased väärtustasid peotule teekonnal ajalugu ja traditsioone
XXVII laulupeo ja XX tantsupeo „Minu arm“ peotule teekonnale Jõgevamaal olid harrastusnäitlejatena ajalooliste isikutena kaasatud ka ajakirjandus- ja ühiskonnategelane, helilooja ja keeleteadlane Karl-August Hermann, Vabadussõja väejuht Julius Kuperjanov ning laulja ja näitleja Vello Viisimaa. Teekonnal olid esindatud ka Jõgevamaale kuulsust toonud jalgratta ja motokultuuritraditsioonid. Lodjaga „Jõmmu“ Tartust saabunud peatuli jõudis Jõgevamaal esimesena Puurmani kanti. Seal oli tuld vastu võtmas ka Vabadussõja väejuht Julius Kuperjanov (Puurmani rahvamaja juhataja Meelis Kõresaar), kes just Puurmani mõisas alustas oma partisanide pataljoni formeerimist. Põltsamaa vallas Tõrenurme külas peatus tuli ka iidse hiiepärna juues, kus viidi läbi loits.
Pangandus vabaneb aeglaselt rahapesu kahtlustest
Rahapesu kahtlusega mitteresidentide ülekannete uurimine on sulgenud 2 panka ja kõrvaldanud ametist Swedbanki juhi Robert Kitti. Vahistati Äripanga töötajaid ja peaprokuröriks võidakse valida uus inimene. Kuigi Venemaalt esitati õigusabi taotlusi seal toimunud rahapesu kahtlusega ülekannete uurimiseks, ei reageeritud sellele Reformierakonna valitsuste ajal. Tagantjärgi tarkusega said pangad lühiajaliselt tulu teenustasudega, riik oli pimedusega löödud (2007-2015) ja ilma pankadest lekkinud dokumentideta ei oleks midagi muutunud. Tallinna Äripanga AS on väikse turuosaga nišipank, mis ületas 11. juunil uudiskünnise sellega, et keskkriminaalpolitsei vahistas selle 3 töötajat. Rahapesu kahtlustus on Tallinna Äripangas rahapesu tõkestamise osakonda juhtinud Mait Kaselol, altkäemaksu võtmise ja rahapesu kahtlustus on klienditeeninduse osakonda juhtinud Julia Litvakil ning haldusosakonna juhil Aare Tederil. Hoiuseid oli pangas 2017. aasta lõpus 192 miljonit eurot, millest 51 protsenti kuulus mitteresidentidele ja kõigist hoiustest viiendik kuulus maksuparadiisi klientidele.
Juhtkiri: Ida-Virumaa panust energiajulgeolekusse ei tohi alahinnata
Eesti julgeolekust rääkides peame tavaliselt meeles kuulutusi riigikaitsele ning moodsa idapiiri taristu ülesehitamise vajadust, kuid viimasel ajal on päevakorda tõusnud energiajulgeoleku temaatika. Me oleme juba harjunud olukorraga, et me toodame rohkem elektrienergiat, kui tarbime ja seega aastaid oli Eesti elektrienergiat eksportiv riik. Elektrienergiat eksportivast riigist sai Eestist aga elektrienergia impordist sõltuv riik. Euroopa Liidu CO2-heite vähendamisele suunatud meetmete tulemusena on kogu põlevkivienergeetika sektori peal suur vari ning tuleviku elektrienergia varustuskindluse puudutavat küsimust püütakse lahendada nii EL-i, Eesti riigi, Eesti Energia kui ka kohalikul tasandil. Ida-Virumaal elab rohkem kui 10% kogu Eesti elanikest ning maakonna SKP osatähtsus on olnud aastaid vahemikus 7-8% olles kolmas Tallinn, Harjumaa ja Tartu, Tartumaa järel. Kirde-Eesti omapäraks on see, et tööstus ja ehitussektori osatähtsus on siin üle poole.
Tondil avati memoriaal langenud Eesti ohvitseridele
Tallinnas Kristiine linnaosas Tondi tänaval seisab punastest tellistest hoonete kompleks, mida varasemaid aegu mäletanud inimesed kutsuvad vanast harjumusest Tondi kasarmuteks. Ka noorem põlvkond on eelkäijate eeskujul selle üle võtnud, kuigi sõjaväestatud formeeringuid ei ole sinna majutatud juba mõnda aega. Tondi nn Matrossovi polgu kasarmu oli üks viimastest, mis Vene vägede poolt vabastati. Augusti lõpus möödub sellest veerandsada aastat. Tänapäeva Tondi linnak ei erine teistest moodsatest elurajoonidest oma sisu poolest: siin on korterid, ettevõtteid, aga ka spordiklubi ja rakenduskõrgkool. Osa endisi kasarmuhooneid on konserveeritud ja alles ootavad oma aega. Arendamise teeb keeruliseks muinsuskaitse karmid nõuded, sest kogu hoonetekompleks on kultuurimälestisena kaitse all. Kuid olid ajad, mil Tondi kasarmutel oli Eesti riigikaitse seisukohalt väga suur roll. Eks oli ju Tondi sõjaväelinnak Peeter Suure merekindluse osa, kuid pean silmas perioodi, 1920 – 1940, kui Tondil tegutses Eesti Vabariigi Sõjakool (kooli nimi ajas muutus, lihtsuse mõttes piirdun selle nimega). Kool alustas tegevust aasta varem 3. aprillil 1919, esialgu ajutiselt Raudtee Tehnikakooli ruumides Tehnika tänaval, kuid juba siis valmistati kasarmuid ette kadettide tulekuks Tondile.
Eesti liberaalse majanduspoliitika viletsus I
Mistahes probleemi puhul tuleb alustada selle formuleerimisest, s.t selgeks teha, mida me arutame. Mitte nii, et sääskedest vabanemiseks arutame haide hammaste haigusi. Majanduses (ka ökoloogias jmt valdkondades) ei ole võimalik teha seda, mis on vastuolus meist sõltumatute arengusuundadega. Neid meist sõltumatuid arengusuundi, seaduspärasusi nimetatakse seadusteks. Need on hullemad kui juriidilised seadused, mida saab ühe suletõmbega muuta. Majandusseadused on meie tahtest sõltumatud, nad on olemas ja pole oluline, kas me neist aru saame ja soovime seda või ei, areng läheb ikkagi nende järgi. Osa seadusi toimib jõuliselt ja kiiresti, osa aeglasemalt ja märkamatult. Kuid ka viimased on olemas. Üks sellistest, ilmselt nimelt maha vaikitutest on Wagneri seadus. Ilma raske teadusliku sõnastuseta rääkides väidab see seadus, et mida rikkamaks läheb inimene, seda suurema osa tema soovidest moodustavad avalikud hüvised. Kui näljane küsib leiba, siis rikkam nõuab puhast õhku, omandikaitset, korralikke teid jne. Kõike seda saab anda eelkõige riik. Seega: riigi majanduslik osa aja jooksul kasvab. Kui 1918. aastal oli see 18% SKP-st, siis 2000. aastal räägiti juba vähemalt 40%.
Kõigest pikemalt ja lisaks palju muud huvitavat 3. juuli Kesknädalas. www.kesknadal.ee veebilehel ilmuvad Kesknädala paberlehe artiklid nädala jooksul. Lisaks avaldatakse veebilehel olulisi uudiseid igapäevaselt.
majanduspoliitika alla kuuluvad ka need töökohad, mis mitte midagi ei tooda? Kui jahh, siis tõesti on meil neid parasiite täna mitu korda rohkem kui 1918.a.