XXVII laulupeo ja XX tantsupeo „Minu arm“ peotule teekonnale Jõgevamaal olid harrastusnäitlejatena ajalooliste isikutena kaasatud ka ajakirjandus- ja ühiskonnategelane, helilooja ja keeleteadlane Karl-August Hermann, Vabadussõja väejuht Julius Kuperjanov ning laulja ja näitleja Vello Viisimaa. Teekonnal olid esindatud ka Jõgevamaale kuulsust toonud jalgratta ja motokultuuritraditsioonid.
Lodjaga „Jõmmu“ Tartust saabunud peatuli jõudis Jõgevamaal esimesena Puurmani kanti. Seal oli tuld vastu võtmas ka Vabadussõja väejuht Julius Kuperjanov (Puurmani rahvamaja juhataja Meelis Kõresaar), kes just Puurmani mõisas alustas oma partisanide pataljoni formeerimist. Põltsamaa vallas Tõrenurme külas peatus tuli ka iidse hiiepärna juues, kus viidi läbi loits.
Pajusis osales peotule edasiviimisel ka tuntud opereti ka estraadinäitleja Vello Viisimaa (1928-1991), kel selles paigas oli maakodu ja siin juhendas ta näiteringi.
Mandri-Eesti keskpunktist Adaverest viis pikaajaline Põltsamaa linnapea ja praegune Põltsamaa vallavolikogu liige Jaan Aiaots peotule Võhmanõmme külla, sest seal sündis 1851. aastal sepa peres 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi alguse Eesti üks multitalente, rahvusliku ärkamisaja tegelane Karl August Hermann. Suurmees, kellele Põltsamaal on monument ja nimeline tänav, oli harrastusnäitleja abiga ka ise kohale tulnud. Hermann ongi ennekõike tuntuks saanud muusikategelase ja heliloojana. Ta kuulus esimeste üldlaulupidude korralduskomiteesse, kirjutas üle kolmesaja muusikateose, millest tuntumad on „Kungla rahvas”, „Mingem üles mägedele“, „Oh laula ja hõiska“.
Põltsamaa valla esinduselt võttis kahe valla piiril Kaave külas peotule vastu Jõgeva vallavanem Aare Olgo. Katuseta džiibis algas sõit Jõgeva linna. Seal asuva kultuurikekeskuse ees ütles Olgo rahva poole pöördudes: „Ühelt poolt sümboliseerib laulu-ja tantsupeotuli eestlaste laulu- ja tantsuväge, teisalt kinnitab meie kui rahvuse olemasolu.“
Esimest korda toimus üle-eestiline tule tulemine 1969. aastal tähistamaks laulupeo 100. aasta juubelit. Poole sajandi eest kulges tuli üheksa päevaga läbi kõigi tollaste rajoonikeskuste. Raportis on märgitud, et rajooni läks suurpeole esindama 21 kollektiivi, sel aastal on maakonna kollektiive 56, millest 27 on meie vallast.
Oma esinemisega andsid tseremooniale emotsionaalse laengu folklooriseltsi meeskoor Mehis, Jõgeva Kammerkoor, folklooriselts Jõgeva Pere naisrühm ja segarahvatantsurühm Kaaratsim. Bareljeefilt jälgis sündmust Jõgeva kultuurikeskuse kauaaegne direktor ja Eesti Naiste Tantsupidude idee algataja Airi Rütter (1947-2016).
Tule teekond
Jõgeva valla suvekeskusest Kuremaalt Laiuse kunagise seltsimaja juurde viisid tule jalgrattaklubi Vooremaa Centrum Rattabaas noored jalgratturid, treener Kaido Kriidi juhtimisel. Jõgevamaa on ju ka jalgrattamaa, kust võrsunud mitmed Eesti tippratturid.
Naisrühma „Meie Mari“ algatusel avati Laiusel ka EV 100 tähisega mälestuskivi. Kivi paigaldamisega seotud tehnilised tööd said tehtud tänu Jõgeva valla ettevõtja Ain Viigile. Lauise lossivaremete juurde viisid „Meie Mari“ rahvatantsijad peotule tõukeratastel.
Sadalasse tõid tule klubi Jõgeva MC ja teiste klubide mootorratturid. Tseremooniaga avaldati austust Jõgeva MC rajajale ja rahvusvahelise motomatkajate kokkutuleku Jõgevatrefi idee algatajale ning pikaajalisele korraldajale Igor Ellissonile, kes alustas motokultuuri edendamist Sadalas. Mootorrataste keskel sõitis kaasa ka 50-aastane maantemuhk.
Igor Ellissoni poeg Eigo Ellisson, kes on Jõgeva MC juhatuse liige, märkis, et laulu- ja tantsupeo toomine Laiuselt Sadalasse oli mootorratturitele auväärseks ettevõtmiseks ja andis positiivse emotsiooni. „Jõgeva MC kasvas välja just Sadalast. Siit sai alguse ka minu venna Argo Ellissoni ja minu motohuvi.”
„Paarikümne mootorratturi jõudmine koos peotulega rahvamaja õuele oli tõeline kõrghetk, õhus oli nooruslikkust, headust, ühtehoidmist, soovi hoida olulist, mis loodud,“ ütles laulu- ja tantsupeo ning tule tulemise Jõgevamaa kuraator Pille Tutt, kes ka Sadala külade seltsi juhatuse esinaine.
Möödunud suvel avatud Sadala Kõlakoja lipuväljaku ja tulealtari juures avati külakivi, millel tänuplaadid peo tule teekonnast Sadalas ja I laulupäeva 85. aastapäeva tähistamiseks. See väega maakivi on kingitus Sadala külale 600. aastapäevaks. Kantkülasse ja Ookatkule, mis tähistavad tänavu samuti esmamainimise 600. aastapäeva, paigaldati samuti väega maakivid, millel tänuplaadid „EV100 igas külas“ ja „Tule teekond sellest külast“.
Tarakvere külas Jõgeva ja Mustvee valla piiril andis Jõgeva vallavanem Aare Olgo laulupeotule edasi Mustvee vallavanemale Märt Krafile. Mustvee vallas lisasid tuleteekonnale atraktiivsust sõit väikelaevaga Lohusuusse ja edasiliikumine kitsarööpalise raudtee turismirongiga Avinurmes.
Jaan Lukas