„Eesti haridussüsteem on maailma tipus tänu sellele, et meil on kõigil võrdne ligipääs haridusele ning teisalt suudame koolides oskuslikult tehnoloogilisi lahendusi õppimises ja õpetamises kasutada,“ ütles haridus- ja teadusminister Mailis Reps eile Pariisis toimunud G7 haridusministrite tippkohtumisel.
„Oleme maailmale eeskujuks – meie suurepäraseid saavutusi, sealhulgas PISA edulugu, teatakse ja väärtustatakse laialdaselt, samuti hinnatakse kõrgelt meie suutlikkust probleeme ja kitsaskohti lahendada. Eilne kohtumine näitas, et see ei ole pelgalt sõnakõlks, vaid tõepoolest maailma suurimad riigid küsivad ja ootavad meie nõu, abi ning kogemusi oma haridussüsteemi kaasajastamisel,“ sõnas Reps pärast kohtumist.
Kohtumist juhtinud Prantsusmaa haridusminister Jean-Michel Blanquer’i sõnul on Eesti innovaatiline haridus eeskujuks paljudele ning ta usub, et Eesti kogemustest ja teadmistest saab väga palju õppida. „Haridussüsteemid ja lähenemised on küll riigiti erinevad, kuid meil kõigil on üksteiselt midagi õppida,“ ütles Blanquer.
Kohtumise arutelude keskmes oli võrdsete võimaluste tagamine juba alusharidusest alates ning võitlus koolikiusamisega. Osalejad olid ühel meelel, et kvaliteetse ja võrdselt ligipääsetava alushariduse tagamine avaldab positiivset mõju laste edasisele arengule ja õpitulemustele. Prantsusmaa on näiteks langetanud kohustusliku kooliea kolmanda eluaastani, millega loodetakse vähendada ebavõrdsust hilisemas koolieas.
Minister Repsi sõnul on meil põhjust olla rahul oma alushariduse korraldusega: „Alusharidus on Eesti haridussüsteemi kindel osa ning erinevalt paljudest riikidest toimub õppetöö riikliku õppekava järgi.“ Reps toonitas ka oma sõnavõtus, et koolikiusamise ennetamiseks tuleb pöörata suuremalt tähelepanu laste ja noorte vaimse tervise probleemidele laiemalt.
G7-sse kuuluvad seitse maailma suurima majandusega riiki: Kanada, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Jaapan, Suurbritannia ja Ameerika Ühendriigid. Tegemist oli esimese korraga, kui Eesti G7 kohtumisest osa võtab. Lisaks Eestile olid kohtumisele kutsutud ka Argentiina ning Singapur.
laul. Kui tipud löövad läbi kus iganes, siis keskmike tase on meil langenud, rääkimata vedamikest, kellele kõik tunnistused koju viiakse. Nüüd tahab Mailis läbi suruda ka kava, et põhikooli sittade teadmistega läbiveetu saaks kohe ka kodakondsuse, isegi kui ta ise seda ei taha. Paljud vankad ju tahavad vabalt viisata ka Venemaal käia, EL-is saavad nad niigi vabalt liikuda nagu sead oma katkuga.
Millegagi kiidelda meil aga pole. Kui Mailis millegagi ärpleb, siis ainult suhteliselt ning sellega, et mujal on haridus samuti alla käinud. Siis paistavadki ka meie kõlupead nendega võrreldes soome tarkadena.
Mida annab liigne nutistatus? Pigem ei annagi, vaid võtab. Ja võtab vähimadki teadmisest looduslikust elukorraldusest. On küll kerge vaadata nutikast, milline on mäger või lõvi, kuid kuidas midagi oma kätega teha, selleni mõistus ei küüni. Selline ettevalmistamatus loobki olukorra, kus lapsed ainult uduainetele toetuvad ega taha midagi ise luua. Neid umbluutajaid on nii palju, et koge meie rahva loodu kulub nende parasiitide ülalpidamisele ära. Ikka nn teadlaste rahastatuse kaudu, sest teadlastel pole midagi ette näidata, mida nende tööd on meile kasu toonud. Kui keegi midagi loobki, siis on see erategija ega saa valitsuselt sentigi. Hoopis valitsus paneb talle nuhid sappa, kas too leidur ikka maksab oma maksud korralikult parasiitide ülalpidamiseks ära.
Eks läbiveetuid olnud ka ENSV-s, kuid neid oli tühine osa. Nüüd liputatakse medalitega nagu meil oelks maailma edukaim harimine. Ometi kannavad neid medaleid LAMBAD. Nagu Leonidi ajal Lenini ordenit iga zabutõlnik, kes aga kogemata ette jäi.
Midagi pole teha, tuleb täiesti nõus olla kommenteerija “Tuntud”arvamusega.