Kultuuriminister Tõnis Lukase laulupeokõnes tehtud viide, nagu oleks Lauluväljakule plaanis ehitada kõrghooneid, on alusetu, ütles Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart, kinnitades, et lauluväljakule ei tule kunagi tornelamuid.
„Siia lauluväljakule ega ümbrusesse ei mahu enam ühtegi tornelamut“, ütles Lukas eilses peokõnes.
„Mingitest tornelamutest lauluväljakul mul infot pole ja ma ei tea, kust minister seda võtab,“ kommenteeris linnapea Mihhail Kõlvart.
„Tallinna linn on koostöös riigiga teinud korda laulukaare, selle esise platsi ja oma vahenditest raadiotorni ning jätkab lauluväljaku arendamist,“ selgitas Kõlvart. „Tallinna eesmärk on detailplaneeringu abil laiendada lauluväljaku territooriumi ja taotleda selleks linna omandisse kõrval asetsevaid riigile kuuluvaid maatükke.“
Kõlvarti sõnul on ta nõus sellega, et lauluväljaku ümbruses peaks olema elamuehitus piiratud. Ta lisas, et on teadlik Pirita Näituste Keskuse kohal toimuvast korteriarendusest, kuid see ei oma otsest mõju lauluväljakul toimuvale.
„Kui ministri mure oli lauluväljaku mahutavuse suurendamine, siis selleks leidub mitmeid lahendusi, pinkidest tribüünideni,“ lisas Kõlvart.
Kõlvart tuletas ka meelde, et laulupidu on oma algideelt rahva ühendamise koht. „Lukase laulukaare all öeldud lause „Peatage Lasnamäe“ tekitab 117 000 Lasnamäe elanikus küsimuse, kellele on selline vastandamine vajalik. Kindlasti mitte Eesti rahvale ega riigile,“ osutas Kõlvart.
BNS
harivad märkused.
Miks kasutada selist segast väljendit KÕLVARTI SÕNUL ON TA NÕUS …, kui saaks öelda otse KÕLVART NÕUSTUB/KINNITAB … ?
Kimm võib otsustada praegus evalitsuse nimel, kuid järgmine linnavalitsus võib juba otsustada rahameeste käsul teisiti ning ümbritseda lauluväljaku täielikult lollidemaa tornidega. Siis sealt hea tasuta vaadata.
Kuid pisut ka asjalikust mõttest: Praegugi Itaaliat, Kreekat, Türgi lääneosa külastades näeme, et seniajani on töökorras kunagised Vana-Kreeka amfiteatrid, 2000 aastaga pole ka ajahammas neid eriti murendanud, seda on teinud vaid vandaalidest vallutajad.
Kui vastu väita, et meil pole sellist kivist pinnast, siis eksite. Just Lasnamäe nõlv seline ongi. Piisab vaid sinna astmestik rajada ja ongi kauakestev amfiteater valmis. Kunagised suuremad mahutasid 10000 ja enam vaatajat, järelikult peaks me palju suurema ehitama ning ka ridu ülespoole ehitama. Kive meil aga Lasnamäel on küllaga.
Ainus küsimus on see, kas tasub selline värk rajada vaid korraks 5 aasta takka toimuvale peole 2-ks päevaks? Vaevalt küll. Kuid meil käivad ka muud kunagised kuulsused ning neid odavalt siia meelitades saaks lauluväljaku ikkagi mitu korda suve jooksul täis. Tehnika arenedes saaks juba kerge kupligi peale ehitada ning siis käiks pidu endiste kuulsustega juba aasta läbi.
Lõpuks aga Kimmi kõvale peale niipalju, et see Peatage Lasnamäe kõlab täna pigem kui Peatage pederastia ja islaamistamine!
Hillar Kohv: Mina ei vaadanud laulu- ja tantsupidu isegi mitte televiisorist
Kunagi nooruses vaatasin laulu- ja tantsupidu pidevalt televiisorist, aga tänaseks olen kaotanud selle vastu igasuguse huvi. Miks? Siin on erinevad põhjused. Üks põhjus on vast see, et praegune Eesti Vabariik pole teps mitte see, mida meist paljud ootasid kunagi. Kas pole kuidagi mage see, et päevast päeva kurdame selle üle, et milliseid sigadusi poliitikud meile kui tavakodanikelé korraldavad ning päevast päeva toimub poliitikute vahel võimuvõitlus ja sõda ning see toimub kõik selle nimel, et need kes on opositsioonis, tahavad saavad võimule ning selleks tuuakse aina erinevaid “luukeresid” kapist välja, kuigi kõikidel on kapis omad “luukered”, sest võimulolijad on aferistid ja sulid, kes huviks on ainult enda rikastumine. Võimulolijate peamine eesmärk on see, et rikkad kullata veelgi rikkusega üle ning vaesed jäägu veel vaesemaks. Paljud küsivad, et kas sellist Eestit tahtsimegi? Öeldakse ka seda, et kus näed viga laita, et seal tule ja aita. Kui me hakkaksime kõik vigade laitmise juures aitama, siis saaks palju nalja ning see viiks trellide taha või kodusõjani välja.
Arvestades kõige selle räpasusega ja ahnusega poliitilises elus, siis puudub vähimgi tahtmine rahvuslippu lehvitada või siis osaleda ise või vaadata laulu- ja tantsupidu televiisorist. See kõik on ju silmakirjalikkus. Tantsu- ja laulupeo toimumise ajal oleme nagu naerugaasi või narkouimas, et naerame, rõõmustame, laulame ja tantsime ning lehvitame rahvuslippe, kui tegelikult argipäevad on nagu must masendus paljude jaoks.
Kes sellest laulu- ja tantsupeost üldse peamiselt osa võtsid? Kas rikkad kulakud ning muu taoline tegelaskond, kes on võimu oma kätte võtnud?
8. juulil küsisin muljeid ka ühelt tuttavalt, kes käis laulu- ja tantsupeol laulmas ning tema sõnul oli minestanuid ja nõrkejaid ikka palju olnud. Mingit suppi oli pakutud tasuta, aga see oli olnud selline maitsetu lurr, et kohutav kohe. WC- sse oli olnud 100 meetri pikkune järjekord ning kuna peol osales ka president Kersti Kaljulaid, siis tema oli olnud üleval pool ja mingites nahkjopedes turvamehed olid olnud allpool. Tegemist oli kapitalistidest laulu- ja tantsupeoga ning sellised peod mulle huvi ei paku.
Kui Eesti Vabariik oleks poliitilise suunitluse osas ka eestlastlik, siis võiks ka pidupäevadel rahvuslipu lehvima panna, aga kuna peod on ikka kapitalistide ja kulakute tarvis ja nende osavõtul, siis ei pööra mitte mingit tähelepanu sellistele üritustele.
Hillar Kohv
Lukas tahtis hirmsasti ennast rahvuskangelasena Mattiiseni kõrval esineda, ainult, et kõne muutus naeruväärseks. Koht ja aeg oli muutunud.