Venemaa lubati ENPA-s taas laua taha

Eelmisel nädalal hääletas Strasbourgis paiknev Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee (ENPA) Venemaale liikmestaatuse taastamise poolt, mis oli neilt pärast sündmusi Ukrainas 2014. aastal ära võetud. Eesti ja mitme Ida-Euroopa riigi parlamendidelagatsioonid seda ei toetanud ning lahkusid protesti märgiks enneaegselt istungilt.

Eesti otsib koostöös sarnaselt mõtlevate riikidega võimalusi, kuidas reageerida ENPA otsusele taastada Venemaa õigused selles. Peaminister Jüri Ratas ütles valitsuse pressikonverentsil, et Eesti peab leidma ka partnereid, kellega me ühtemoodi mõtleme ja käitume. „Antud juhul ma näen kõige tugevamat seost Balti riikide vahel,“ märkis Ratas ja kinnitas, et Eesti parlamendiliikmed käitusid Strasbourgis kohaselt, kuid ta soovib siiski dialoogi jätkumist.

„Selge on see, et Venemaa rikub jätkuvalt rahvusvahelist õigust ja meie hinnangul need alused, mis olid 2014. aastal, kui Venemaa hääleõigus peatati, ei ole mitte kuidagi ära langenud. Nagu viimasest hääletusest teame, siis kaks kolmandikku ehk selge enamus leidis, et Venemaa vastu saab nüüd algatada monitooringumehhanismi ja taastas Venemaa hääleõiguse,“ tõdes peaminister.

Hoolimata Ukraina, Balti riikide, Poola ja Suurbritannia tugevast vastuseisust, toetasid Euroopa Nõukogu 47 liikmesriiki esindavad 118 parlamendisaadikut Venemaale loa andmist saata assambleele delegatsioon. Venemaa hääleõiguse taastamisele hääletas vastu 68 ENPA liiget ja 10 jäi erapooletuks. Ukraina, Poola, Leedu, Läti, Slovakkia, Eesti ja Gruusia saadikud teatasid seepeale, et lahkuvad ENPA istungilt.

ENPA teatas pärast hääletust lühiavalduses, et jääb pühendunuks dialoogile kui püsivate lahenduste leidmise vahendile ja kutsus Venemaad täitma mitut assamblee hiljutist soovitust, nagu Ukraina meremeeste vabastamine, koostöö reisilennuki MH17 allatulistajate õigusemõistmise ette toomisel ning meetmete rakendamine seksuaalvähemuste õiguste rikkumise lõpetamiseks Venemaal, eriti Tšetšeenias. Assamblee vastuvõetud resolutsioonis märgitakse, et ENPA on koht, kus Venemaad saab organisatsiooni väärtuste ja põhimõtete alusel vastutusele võtta. Vene delegatsioon teatas pärast hääletust, et jätkab 33 miljoni euroni ulatuva liikmemaksu tasumist ja maksab organisatsioonile ära ka alates 2017. aastast liikmemaksu tasumata jätmisest tekkinud võla.

Venemaa on olnud Euroopa suurima inimõigusorganisatsiooni liige alates 1996. aastast. On arusaadav, miks ka Moskva soovib olla Euroopas laua ääres, mitte ainult menüüs, nagu on väljendanud Eesti president Kersti Kaljulaid, kes samuti protestis sotsiaalmeedia vahendusel ENPA otsuse vastu.

ENPA on Euroopa vanim rahvusvaheline parlamentaarne assamblee, mille esimene istung toimus 70 aastat tagasi. Euroopa Nõukogu roll on kaitsta liikmesriikide põhiväärtusi: inimõigusi, õigusriigi printsiipe ja demokraatiat.

Aivar Jarne

6 kommentaari
  1. Lõpust 5 aastat ago
    Reply

    alustades tuleb tõdeda et just inimõigusi, õigusriigi põhimõtteid ega rahvavõimu Euroopa nõukogu ei kaitse.
    Kuid küsimus on selles, paljus eda järgivad teised liikmed? Ei kuulu ju näiteks Eestiski võim rahvale, vaid kurjategijate klikkidele, mis siis kokkuleppel neile sobivad valdkonnad raha ja võimu ahnitsedes ära jaotavad.
    Mida aga rääkida rahvavõimust nn kuningriikides?
    Nii tulebki välja et ka ENPA on sisuliselt kurjategijate rühmitiste huve kaitsev ja elluviiv seltskond. On küll kehtestatud ja vastugi võetud mingid kenasti väljanägevad põhimõtted, kuid neid täidetakse nagu on soovi ja vastuolude korral tuleb mängu vastastikune taluvus.
    Üheks lahendiks on pättliikme väljavise või volituste peatamine. Kuid selleks on vaja üle poole otsustavatest häältest, omavaheliste vastuolude ja sahkerdamise tõttu aga sageli karistavat enamust kokku ei saada. Ning siis pole kuritegude õigustajatel ja kaitsjatel aluseks üldse mingi riikidevaheline õigus või üleilmse dkokkulepped, vaid oma majandushuvid, mis taanduvad valimisel ka poliitilisteks huvideks. Kui nt Saksamaal järsu otsuse tõttu enam odavat gaasi poleks rahvale pakkuda, siis rahvas saaks vihaseks just oma põhimõttelise valitsuse peale, tegelik pätt ja kaabakas Venemaa aga kõrval vaid itsitaks. Seega on nii Saksamaa näitejuhul kuid ka paljud muud majanduslikus sõltuvuses Venemaast kui peakaabakast, kuid mõistusevastane poliitika sunnib rahvapetistel Venemaa kuriteod õigeks mõista. Selleks ongi välja mõeldud, nagu ENPA hoiaks Venemaad oma rüpes just sellepärast, et siis saab teda mõjutada. Vist ainult vaimselt raskesti haige (nagu meil mõni minister ja peaminister) usub seda möga.
    Paljud lääneriigid on Venemaast sedavõrd sõltuvuses, et neid sisuliselt moskva klikk juhibki. Eestil on suur eelis, meile mingi vankade boikott tuntavalt nii ei mõju, sest me saame ruttu üle minna varudele. Selle on kindlustanud Venemaa enda vihateod meie vastu. Olen samuti kaagutanud aastaid, et Eestil ei tohiks olla majandussuhteid Venemaaga üle 5%, valdkonniti eraldi mitte üle 10%. Siis saaks me ka edaspidi Venemaal sundida oma viha alla neelama, sest meile tema teod ei mõju niivõrd nagu Sakartvelole, Ukrainale, Belarusile, Saksamaale, Türkiyele ja veel mõnele.
    Kas Eesti peaks oma liikmelisuse peatama või katkestama? Ühest küljest jahh, sest märk oleks mõjus, kui see vormistada riikidevahelise õiguse austamise nõudega. Nagu oli ka 4,7%-st Eesti alast loobimislepingusse surutud viitega Tartu rahulepingule, ka see toetub nõudele tunnustada riikidevahelist õigust. Just tänu sellele viitele pole kreml meie annetust veel vastu võtnud, meie reeturite pugemistest hoolimata.
    Samasuguse viite peaks oma liikmelisuse peatamisel tegema ka teised, kui neid leidub. See tuleks välja iga kord, kui midagi ENPA-ga seoses mainitakse.
    Loomulikult saan ma aru, et keskbande oma koostöölepinglase vastu ei astu ning valitsus ise vajalikku üksmeelt ei leia. Kuid ka KaKa ja inSa banded oleks vastu, juba sellepärast, et selle poolt on konservandid. Taas jääb sisu alla vormile.
    Mida Eesti kaotaks või võidaks, kui ta jääks ENPA-st välja? Kaotada pole midagi, võita küll. Sest siis polegi vaja ajutisi vastuseise Venemaaga esile tõsta, vaid see oleks mitteliikmelisuse tõttu juba püsiv. Ent nii lihtsaid asju pättidele ja varastele selgeks ei tee. Ometi oleks neil ka elust võtta eeskujud, miks mõrvarid ja vargad kinni pannakse, mitte neile ei räägita, et see pole ilus ja saaksid noomituse. Sest teatakse, et selline noomitus ei toimi, järelikult valitakse karistamine. Venemaa on aga pätt, mis karistamiste alla ei kuulu. Ning sellest lähtub ka kurjategijatest keskbandiidid.

  2. Aja Lugu 5 aastat ago
    Reply

    2014 aastal Venemaa teatavasti okupeeris või taasühendas, kuidas keegi soovib seda nimetada, Krimmi. Senini on Eesti vabariigis kuulutatud riigisaladuseks põhjused, miks Venemaa seda tegi ja enesele sanktsioonid kaela kiskus. Meile söödetakse ette muinasjutte mingist impeeriumi taastamise ihast, vallutusinstinktist jne. Tegelikult oli Venemaale Krimmi taasühendamine elu ja surma küsimus. Muide, ka Eesti jaoks oleks tuumasõja oht suurenenud kümneid kordi kui Venemaa oleks Krimmi ripakile jätnud.

    • See 5 aastat ago

      ei sõltu kellegi SOOVIST, kas okupatsiooni nimetada okupatsiooniks või anneksiooniks või taasühendamiseks, kui tegu on riikidevahelis eõiguse rikkumisega. Viimane määratleb üheselt – järjekorras: agressioon, okupatsioon, anneksioon.
      Kui rääkida mingist taasühendamisest, siis peab ka selle alus olema seaduslik.
      Mingit saladust pole tehtud ka sellest, miks Venemaa Krimmi annekteeris. Venemaa kasutas ära riikidevahelist peatust ning teiste rusikariikide ükskõiksust, ning see võimaldaski tal karistamatult sõjaväge kasutada. Mis tahes põhjendid oma kodanike kaitsest on mõeldud lollikestele. Meenutan, et samasugune ükskõiksus valitses ka 2. ilmasõja eel, kui britid müüsid tšehhid vahuveiniklaaside kõlinal ja naeratuste saatel sakslastele maha. Ette teades, et mitte keegi sakslaste kallaletungile vastu seisma ei hakka. Kõige vähem NSVL, sest temal oli lepinguga smaasugune õigus omaltpoolt vallutada MRP-ga määratud piirist idapoole jäävad alad.
      Nüüd Venemaa vallutused järgmist ilmasõda veel ei põhjusta, jõud pole sõjast huvitatud ning Venemaa seda tajub selgelt. Ta vaid ootab uut võimalust, et vallutada ka Eesti, Läti, Leedu, Moldova, ehk veel midagi. Ning ka siis ei liiguta ükski teine rusikarikk lillegi. Ajaga kõik kinnistub ja Venemaa liigub tasahilju kunagise Tsaari-Venemaa + NSVL piiride taastamise suunas. Nii et Venemaa pindala kasvab 24…25 miljoni ruutkildini.
      Loomulikult tuleb ka 3. ilmasõda ning see paneb kõik taas paika. Kui oleme õigel poolel ja mitte Venemaaga samal poolel, siis saame välja peksta Venemaa ka Tartu rahulepingu järgselt alalt. Seni aga toimuvad vaid väikesed massimõrvad. Meie lollikesed, kes pidevalt luulutavad, et Venemaa meid ei ründa, ei tunne ajalugu ega suurvanka mõtlemisviisi ja suhtumist riikidevahelistesse lepingutesse. Võib isegi öelda, et Putin töötab palju räpakamalt kui Staalin.

  3. to see 5 aastat ago
    Reply

    Kas sa lähed Hiina poolele ???
    KELLE KURADIGA SEE 3. SÕDA SU ARVATES TULEB , VENE JA BALTI VAHEL VÕI?
    KAS ÜLDSE AJUD ROHKEM EI LIIGU KUI PAAR NEURONIT LIIGUTAVAD AINT?

    • Õpi 5 aastat ago

      ajaloost. Milleks neid relvi pidevalt toodetakse ja täiustatakse? Lihtsalt lõbu pärast, et siis ükskord kokku leppida ja kõik relvad hävitada, sest pole neid enam kuskile panna? Kahjuks pean kordama lihtsat elutõde: relvi on vaja INIMESTE HÄVITAMISEKS!
      Kaua sa saad vett klaasi või paaki valada? Kuni ta hakkab üle ajama! Õpi, kremli-jobust rahutooja.

  4. to lõpust 5 aastat ago
    Reply

    KUI 3.sõda ON LAHTI LÄINUD HIINA JA USA VAHEL, HIINA BAASID VÕI VÕLAD EUROOPAS SEES, MADIN KÄIB TEISEL POOL MAAKERA ,SIIS MUIDUGI OKUPEERIB BALTIKUMI VENE, KUI TA SEDA ÜLDSE VEEL TAHAB…
    KAS SA EELISTAKSID HIINLASE ALLUVUSSE JÄÄDA ???

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.