Anneli Ott, Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees
Euroopa Liidu tippametikohtade täitmist võib pidada omamoodi troonide mänguks. Avalik huvi ja konkurents on suur, sest institutsioonide juhtidel on EL-i otsustuses suur mõju. Kohtade määramisel on kindlad põhimõtted tagamaks, et liidu juhtimises oleks esindatud nii suured kui väikesed liikmesriigid, erinevad piirkonnad ja Euroopa tasandi erakonnad. Oluline on, et tippametikohale asetuvad isikud, kes on pädevad ning poliitilise kogemusega. Üksmeelele selles protsessis jõuda pole kunagi olnud lihtne, aga alati on kokkulepped tehtud. Nii ka seekordsel 2. juulil toimunud erakorralisel Ülemkogul.
Kes on Euroopa uued juhid?
Seal otsustati, et Belgia peaminister Charles Michel saab järgmiseks kaheks ja pooleks aastaks Ülemkogu eesistuja rolli. Tegemist on Euroopa Liidu institutsiooniga, kus liikmesriikide riigipead ja valitsusjuhid lepivad kokku liidu poliitilistes suundades. Just Ülemkogu otsustab EL-i järgmise perioodi toetuste jaotuse või ka 2050. aasta kliimapoliitika eesmärgid. Micheli ülesanne on juhatada ja suunata Ülemkogu tööd. Pole kahtlustki, et tegemist on hea valikuga. Väikese Belgia regioonide ja kogukondade põhises poliitilises süsteemis konsensuse otsimiseks on vaja erilist oskust. Sama on Ülemkogus, kus otsustatakse valdavalt konsensusega. Michel on Ülemkogu töös osalenud 2014. aastast, sh ka Tallinna digi-tippkohtumisel. Euroopa Parlamendis kuulub ta liberaalide poliitilisse gruppi, kus on ka Keskerakond.
Euroopa Komisjoni presidendi kandidaadiks otsustas Ülemkogu esitada Saksamaa kaitseministri Ursula von der Leyeni ning välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja kandidaadiks Hispaania välisministri Josep Borrell Fontellesi. Uue Euroopa Komisjoni koosseisu ametiaeg on viis aastat. Euroopa Komisjoni juhid peab heaks kiitma veel ka Euroopa Parlament. Samas, von der Leyen esindab Euroopa Parlamendi valimised võitnud Euroopa Rahvaparteid ning Josep Borrell Fontelles valimistel teise koha saavutanud sotsiaaldemokraate. Ei oska hetkel ette näha, et siin tekiks kokkuvõttes probleeme.
Borrell Fontelles on EL-i koostööd pidanud alati väga oluliseks, tal on välispoliitiline kogemus ja hea geopoliitilise olukorra tundmine. Ta on olnud Euroopa Parlamendi president ning selles rollis esinenud muuhulgas ka 2006. aastal Riigikogu ees. Ursula von der Leyen on samuti meile sobiv kandidaat. Tegemist on kogenud euroopameelse naispoliitikuga, kes teab ja tunneb meie piirkonda ning aidanud ka meie regiooni julgeolekut tugevdada. Pean tähtsaks, et Euroopa tippametites oleks sooline tasakaal ning leian, et on aeg valida esimene naissoost Euroopa Komisjoni president. Teadupärast on ka Eesti esmakordselt nimetanud Euroopa Komisjoni voliniku kandidaadiks just naispoliitiku, kelleks on Keskerakonna aseesimees Kadri Simson.
Veel leidis Euroopa Ülemkogu, et Christine Lagarde on sobiv kandidaat Euroopa Keskpanga presidendi ametikohale. Lagarde on Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) juht. Prantsusmaa endise rahandusministrina tunneb ta oma EL-i kolleege ja euroala majanduslikku olukorda läbi ja lõhki. Lagarde kandidatuuri peavad ametlikult kinnitama veel EL-i rahandusministrid, pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendi ja Euroopa Keskpanga nõukoguga.
Kogenud ja tugevad tegijad
Kokkuvõtteks võib öelda, et meie peaminister koos teiste EL-i riigipeade ning valitsusjuhtidega tegi EL-i uute liidrite valikul head tööd. On räägitud sellest, et Ida- ja Põhja-Euroopa jäid tippametite osas kuidagi kõrvale, kuid pean sellest tähtsamaks asjaolu, et välja käidud kandidaadid on kõik tugevad ja viivad Euroopat kahtlemata edasi. Kõige olulisem selle protsessi juures on, et ELi valitsemises ei teki auke. Mitte ühestki liikmesriigi soovidest Ülemkogu otsustuse käigus üle ei sõidetud. Töö piirkondlike huvide esindatuse tagamisega jätkub Euroopa Komisjoni volinike portfellide jaotamise raames. Olen kindel, et meie Põhja-Balti piirkond saab seal hästi esindatud. Kõige rohkem võitis seekordsest troonide mängust Euroopa koostöö.
kõik juhtivad troonikesed valiti ümber koos, siis näitab see jätkusuutmatust. Nagu meil, kus valitakse ringi korraga terve võltsriigikogu. Oleks vahetused aastate kaupa, siis oleks arusaadavam.
Pisikene Anneli, sinu sõbranna, keda nüüd Sm.Ratas Eurosse sokutab, on viimaste teadete kohaselt oma elumehe kahtlaste sahkerduste pärast ise luubi all.Mis sa ise arvad, kas sõbranna tõesti ei teadnud oma kuti askeldustest?Kas nüüd püüate teda Brüsselisse silma alt ära saata?Ehk tuleks siiski enne vastust anda?Kahjuks on Savisaare piinaja Sm.Evestus nüüd mingi külateatri juht ja tema ei saa Kadrikese seotust uurida.
Aga kahtlus jääb ja nii Kadri kui ka Ratas pole enam puhtad, kaudselt ka sina ise, Annelikene.
on puhas leht, sest ta pole kunagi midagi teadnud. Seega on ta parim saadik Brüsselisse.