Stenbocki maja, 11. juuli 2019 – Valitsus otsustas tänasel istungil moodustada kliima- ja energiakomisjoni, mille eesmärk on kaardistada võimalusi kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks ning energiavarustuse tagamiseks, et Eesti keskkond oleks hoitud ning majandus ka tulevikus konkurentsivõimeline.
Peaminister Jüri Ratase sõnul määravad kliima- ja energiaküsimused meie tulevikku. “Selge on see, et järgnevatel aastatel ja aastakümnetel näeme energiasektoris mitmeid murrangulisi samme. Suured muutused on ühelt poolt keerulised, kuid nende nutikas ületamine aitab alati avada uusi uksi. Kui leiame oma muredele targad lahendused, saame oma majandusele anda uue hingamise ning pöörame võitluse kliimamuutustega enda kasuks. Seetõttu on tähtis, et valitsus tegeleks nende teemadega otse ja operatiivselt,” sõnas Ratas.
Loodud komisjon hakkab kujundama kliima- ja energiapoliitilisi seisukohti ning kaardistama lahendusi kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks ja riigi energiavarustuse tagamiseks. Eesti jaoks on kõige keerulisemad teemad energiasektori reform ning transpordisektori üleviimine puhastele kütustele. Samuti tuleb otsustada, kuidas toetada kõige paremini tehnoloogilisi uuendusi kliimamuutuste leevendamiseks ja sellest tulenevate võimaluste ära kasutamiseks. Innovatsioon kliima- ja energiavaldkonnas on ühtlasi tuleviku majanduskasvu eeldus.
“Kliimamuutused puudutavad kogu Eesti majandusstruktuuri ning ühiskonda. Hetkel on loomulikult kõige aktuaalsemad Ida-Virumaaga seotud väljakutsed. Meie põlevkivikeskne energeetika peab arenema. Peame võtma suuna keskkonna parema hoidmise ja põlevkivi targema kasutamise suunas. Samas võtavad muudatused aega ning riigil tuleb aidata inimesi, keda need kõige enam mõjutavad,” ütles peaminister ning lisas, et neid küsimusi on kavas valitsuskomisjonis arutada.
Kliimamuutustega võitlemise eestvedaja maailmas on Euroopa Liit, kus on arutluse all eesmärk saavutada aastaks 2050 süsinikuneutraalsus. Sel teemal korraldab riigikantselei 13. septembril peaministri eestvedamisel ja koostöös Teaduste Akadeemiaga kliimamuutusele keskenduva konverentsi, mille eesmärk on viia edasi riigisisest arutelu kliima- ja energeetikateemadel.
Taust:
Värskelt loodud kliima- ja energiakomisjoni juhib peaminister ning selle alalised liikmed on keskkonnaminister, majandus- ja taristuminister, rahandusminister, haridus- ja teadusminister, kaitseminister ja välisminister. Teised ministrid osalevad komisjoni istungil, kui teemakäsitlus seda eeldab. Oma ettepanekud esitab komisjon valitsuse istungile või kabinetinõupidamisele.
Minu arvates on õige hoopis Pariisi kliimakokkuleppest välja astuda ja mitte enam rahvusvahelisel kõrgtasandil pasundatavaid ärihaide rumalusi tiražeerida. Valdav osa selles leppes sätestatud nõudeid ei ole teaduslikult põhjendatud ega ole ka tegelikkuses kinnitust leidnud. Eriti puudutab see kasvuhoonegaaside ja süsihappegaasi mõju. Veel mõnisada aastat tagasi oli meil atmosfääris kordades rohkem süsihappegaasi ja looduse elu oli rikkalikum. On fakt, et Maa atmosfääris on hoopis suur puudus süsihappegaasist. Nii on ka meil siin puulehedki tänavu märksa kiduramad. Samas on taevas täis keemiatrasse, mille kasulikkus ei ole tõendatud, küll aga on tõendatud nende silmnähtav kahjulikkus loodusele. Võrreldes kasvuhooneefektiga on see täiesti maha vaikitud, mis kahju on keemiatrassidest. Samuti on täiesti nõme hurraakorras keelata kilekotte, sest Eestis ei ole neid väärkasutatud ega loodusesse vedelema jäetud. Väga masendav on näha ja kuulda, kuidas meil valitsus püüab juudasepunkte teenides teaduslikke seisukohti mitte tunnistada. Rahvas aga näeb ja kuuleb ning on piisvalt haritud, et osata valitsuse silmakirjalikkust näha.