Raha saab telefoni ja e-mailiga

Virgo Kruve

Rikkaks saamiseks piisab telefonist ja e-maili kontost, sest pakkumisi raha saamiseks tuleb mõlemale. Ilusad lubadused ei jõua kunagi inimese pangakontole.

Aktiivset interneti ja mobiiltelefoni kasutamist on Eestis olnud rohkem kui paarkümmend aastat ja selle ajaga on muutunud ka viirused. Kui algul proovis programm levida võimalikult paljudesse arvutitesse ja takistada nende tööd, siis praeguseks on eesmärgiks inimeste raha ning andmete õngitsemiseni. Kui omad pangakontot ja sinna juurde telefoni või e-maili, oledki sihtgrupp tänapäeva pettustele. Suhtlus algab inglise või vene keeles.

Investeerime raha

Juuli algul helistas mulle venekeelne naine, kes tahtis pakkuda investeerimist ja kindlat kuupõhist sissetulekut. Kuigi helistajal oli Eesti lauatelefoni number, asus ta enda sõnul hoopis Taanis ja esindas rahvusvahelist suurfirmat. Sellised investeerimise pakkumised algasid minu telefonis 2017. aasta sügisel ja keeldumistele vaatamata helistatakse jätkuvalt (enamasti inglise keeles). Vahetuvad välismaised riigid, kus helistaja enda sõnul asub (Läti, Suurbritannia, Venemaa, Hong-Kong, USA), kuid pakkumine on alati olnud sarnane. Rikkaks saab läbi nende investeerides: ostes naftat, ostes tuntud börsifirma aktsiaid. Eestis saab sama teha pangas, koos seaduse järelevalvega.

Enne pakutud tehingu vastuvõtmist tuleb küsida, miks pakutakse minule seda raha telefoniga helistades või e-maili saates kui võõras inimene võiks sellega ise rikkaks saada. Ükski ratsionaalne  inimene ei paku võõrale tulu saamist ilma midagi tegemata. Sellised raha pakkumised ei too kunagi raha tagasi ja parimal juhul saad ligipääsu veebilehele, kus imetleda oma „investeeringu” kasvamist.

Rohkem kui tosin aastat pakutakse raha loteriil võitmise teatega, kus inimesel tuleb vastu saata mõnele tasuta e-maili kontole oma isikuandmed(nimi, vanus, aadress, telefon, töökoht). Sarnane pakkumine tuleb välismaa rikkurilt(minister), kelle pärijaks olete ootamatult saanud. Euroopa pankade töötajad avastavad ka selliste inimeste unustatud pangakontosid kümnete miljonitega ja pakuvad sealt raha kättesaamist. Vastu kirjutamisel hakatakse küsima täiendavaid dokumente ja erinevate kulutuste tegemist. Lubatud raha olemas ei ole ja maksate võhivõõrale ilusa muinasjutu eest.

Kui eelnevalt prooviti inimeste raha ja andmeid saada lubadustega, siis mitu aastat töötab ka vastupidine skeem ehk ähvardamine. Tavaliselt algab see võõrkeelse e-maili lingi või faili avamisega, mille järel arvutisse laetakse krüptoviirus, mis krüpteerib andmed ja nende tagasisaamise eest tuleb lunavara loojale maksta bitcoine. Kuna andmete tagasisaamine ei ole garanteeritud, siis soovitatakse mitte maksta ja kaitsta andmeid regulaarse varukoopiate tegemisega. Ennekõike võõraste saadetud failide ja linkide avamata jätmisega.

Käesoleval aastal lisandus inimeste hirmutamine nende andmete avaldamise ähvardusega. Saadetakse  ingliskeelne e-mail teatega, et arvuti on häkitud. Käisite täiskasvanute lehel ja sealt laadisite alla viirusega faili. Sellega saadi ligipääs inimese arvuti andmetele ja tema videokaameraga tehti temast piinlikust valmistav video. Nüüd ähvardatakse see saata tema e-maili kontaktidele ja avaldada internetis kui ta ei tasu 48 või 72 tunniga 980 kuni 2000 dollari väärtuses bitcoine. Juba 5 aasta eest kleepis president Ilves sülearvuti kaamera kinni.

Isegi kui teie arvutil oli videokaamera ja käisite mõnel nakatunud lehel, siis masspostitatud kirja saatjal neid andmeid tegelikult ei ole. Raha proovitakse saada inimese teadmatuse ja hirmude ärakasutamisega.

Häkitakse Smart-ID

Alates kevades 2019. on e-mailiga tulnud eestikeelseid teateid, kus pank soovib lingi avamist, et loeksite panga teadet või dokumenti. Kirjutatakse tuntuimate Eesti pankade nimel(Swedbank, SEB, LHV) ja link viib panga kujundust kopeerivale lehele aga aadress ei ole panga domeen. Tuleb siseneda Smart-ID koodiga. Tavaliselt on teade, et testitakse ülekandeid ja inimeselt raha ei võeta. Tegelikult luuakse taustal uus Smart-ID konto, mille järel tehakse tühjaks ka muudes pankades olevad kontod.

Parim kaitse inimese pangas olevale rahale ja isikuandmetele on keeldumine võõraste pakutud rahast telefoni või e-maili vahendusel. Viirusega lingi või faili avamine on vabatahtlik. Kuigi Smart-ID on kuulutatud endiselt turvaliseks, tuleb olla hoolikas paroolide kasutamisega, sest ülevõetud identiteet võib tekitada suurema kahju kui pangakontodel olev raha.

Taustale

Kokkupuude igal kolmandal

Mais avaldati Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tellitud ja Norstat Eesti tehtud uuring 1201 inimese veebiküsitlusest, mille järgi interneti või telefoni teel levivate petuskeemidega on isiklikult kokku puutunud 31% vastajatest ja 24% tunneb kedagi, kes on sellega kokku puutunud.

Kõige rohkem(62%) on kokku puututud e-kirjadega lotovõidust teavitamisest, üle pooled on saanud e-kirju või telefonikõnesid investeerimise pakkumisega ja pooled suure rahasumma pärimise teavituse. Panga paroolide, krediitkaardi andmete või muu isikliku info väljapetmist oli 16% ja 11% said kirja ettevõtte juhi nimelt teha raha ülekanne.

Raha kaotas skeemide tõttu iga kümnes, enamasti ala 600 euro. Vaid 4% skeemide ohvritest on teavitanud politseid ja 3% panka, kuid 62% teavitasid lähedasi ja sõpru. Kolmandik ei teavitanud sellest kedagi.