Kristiina Võsu: Olen korralik pereema, kelle sees leidub vürtsi ja särtsu rohkem kui küll
Positiivse ellusuhtumisega, erudeeritud ja veetlev Kristiina Võsu on nii ise kirjutanud kui ka ajakirjanikuna intervjueerinud paljusid rohkem või vähem tuntud inimesi. Ta on seigelnud eksootilistes maades ja kodumaistes oludes, näiteks telereporterina erakondade valimispidudel pärast tänavusi Riigikogu valimisi. Kristiinal on aga tulnud olla ka intervjueeritava rollis. Ja küllap selle osatähtsus suureneb nüüd veelgi, sest Jõgeva vallast Kaareperest võrsunud ja Kuremaal põllumajandustehnikumis õppinud Kristiina Võsu võistles hiljuti Missis Estonia 2019 tiitlile ning võitis Missis Worldwide ja Publiku lemmiku tiitli. Usutluses Kesknädalale oli teemaks tee võitudele, aga ka igapäevane elu oma toimetamiste, püüdluste ja väärustega.
JUHTKIRI: Riik ja kohalik omavalitsus peavad tegutsema üheskoos
Pärast 2017. aasta haldusreformi ühinemise etappi on Eestis 79 kohalikku omavalitsust, mida on kolm korda vähem kui enne reformi ja mis on keskmiselt kolm korda suuremad. Viimased aastad on omavalitsuste jaoks möödunud muutuste keerises ning nüüd on vaja rahulikku tööperioodi, et uuenenud oludega kohaneda ja oma töö ümber korraldada. Kuna haldusreformiga anti omavalitsustele ülesandeks kavandada ja suunata ühiselt maakonna arengut ja seeläbi ka suurem sõnaõigus oma arengu ja prioriteetide planeerimiseks, on oluline soodustada kohalike omavalitsuste koostööd erinevate ülesannete täitmisel. Selleks, et aidata omavalitsustel arengustrateegiaid ühiselt ellu viia, oleme neile ette näinud toetuse, mille eelarve käesolevaks aastaks on 6,15 miljonit eurot.
Pealinn ei loobu peatänava projektist
Tallinna peatänava eesmärk on muuta linnasüda rohkem avatuks erinevatele liikumisviisidele. Nii jalakäijatele, jalgratturitele, ühistranspordile, aga ka tavasõidukitele. Selle idee raames viis Tallinna linnaplaneerimise amet läbi ideekonkursi – tänavaruumile otsiti arhitektuurset lahendust. Selle arhitektuurse lahenduse käigus pidi säilima võimalus liigelda erinevatel liikleja gruppidel. Eelmisel nädalal selgus, et kavandatava Tallinna peatänava osas tulevad muutused. „Me ei loobu peatänava projektist ega muuda selle kontseptsiooni – eesmärk on muuta linnaruumi, et anda jalgratturitele ja jalakäijatele rohkem ruumi. Ent selle projekti teostamise ajal peab olema ka ülejäänud linnaruum ettevalmistatud,“ ütles Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart.
Liberaalse majanduspoliitika viletsus III
Täiesti originaalne – ja seejuures eesti majandusele ülimalt kahjulik – on ettevõtte tulumaksu süsteem. See ultraliberalistlik süsteem sobib pigem eduka demagoogia näiteks kui majanduse arendamiseks. Eestis kehtiva süsteemi järgi ei maksustata kasumit(!), vaid mõningaid selle kasutamise viise. (Kuni EL-i protestideni ei olnud tulumaksuseaduses isegi sõna kasum!) Kui ettevõte ei kasuta kasumit, siis võib see maksuvabalt seista tema arvel aastakümneid. Ka kasumi väljaviimine Eestist on täiesti maksuvaba. Minu teada kõik teised riigid püüavad käivet kiirendada, raha rutem investeerida, ja soovitavalt ikka oma maale. Eesti ei ole siinkohal jõudnud keskaegsete kaupmeeste tasemele, kes juba teadsid, et käibekiirus on oluline. Teised Ida-Euroopa maad kasutavad süsteemi: kui reinvesteerid, siis ei maksa kasumi sellelt osalt maksu. Kui ei investeeri, siis on maksu all.
Meri ühendab, keel lahutab – Balti kett 30
Rahvuste ja seega ka majanaabrite õel lahutamine oli tegelikkuses kasuahne ja Lasnamäed põlastav kommaritrikk, mis kustutas „automaatselt“ NSVL-i kompartei eliidi nõukogude süü ja kleepis selle külge venekeelsele elanikkonnale, põhjendades kodakondsust okupatsiooniga, mille suurimad toetajad olid nad olnud hoopis ise. „Peatage, Lasnamäe!“ on muutunud ju lausa hitiks, millega hea tänaseni kõiki Lasnamäe inimesi alandada, ka paljusid eestlasi, kes siin elavad ega ole suutnud endale „tagastamise tuhinas“ hangeldada võõraid kodusid – neid, kus küüditatute (kauged) sugulased pole kunagi elanud ja millele neil tegelikult mingit moraalset õigust pole, sest neid pole eales represseeritud ja mitmed neist on hoopis ise kompartei kaudu rahaahnet karjääri teinud. Just omandireformi ja kodakondsusseadusega kaasnenud „headuse peatamist“ püüdis kõiki inimesi ühendav Balti kett vältida. Lõpuks ometi on Eestis toimuvat märganud isegi Euroopa Liit, imestades, kust küll on tekkinud Eesti „uhiuus“ kurjus? Aga ka Stalini armeed tervitasid teatavasti Eesti Vabariigi sotsiaaldemokraadid ja muud revolutsionäärid kui demokraatia maaletoojat ega märganud, et tegemist on hoopis rahva maaltviijatega.
Kõigest pikemalt ja lisaks palju muud huvitavat 17. juuli Kesknädalas. www.kesknadal.ee veebilehel ilmuvad Kesknädala paberlehe artiklid nädala jooksul. Lisaks avaldatakse veebilehel olulisi uudiseid igapäevaselt.