Peavoolumeedias on igav aeg. Parlament puhkab ja poliitilises elus raputusi ka pole.
Reklaamitellijatele tuleb aga klikkide arvuga puru silma ajada ja nüüd on siis pikemat aega kirjutistes Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart. Eesti Päevaleht pakub temale isegi Stenbocki maja.
„Kõlvarti senine tegevus linnapeana annab alust ennustada, et see on võimalik. Tema juhtimisstiil Tallinnas on märksa jõulisem ja autoritaarsem kui Aasal On tunda, et tema otsused Reidi tee ja Tallinna peatänava kohta, olgugi vaieldavad, sümpatiseerivad paljudele Tallinna (ja üldse Eesti) automeelsetele elanikele, olenemata rahvusest. Tuleb siiski tunnustada seda, et Christopher Nolani filmivõtete küsimuse lahendas Kõlvart nii, et Nolan saab Laagna teel filmi teha ja linna liikluses pole kaost”.
Kõik see tunnustus keskerakondlasest linnapeale on õige, kuid ütleme siin kohe ja otsekoheselt välja, et ajaleht pole küll mingi otsustaja, kelle erakond enda juhiks ja peaministriks valib.
Kahtlematult oli vaja Mihhail Kõlvartil seoses Reidi teega teha tark ja kindel otsus, sest teadlaste analüüs leidis „pudelikaela” ja selle hilisem laiendamine oleks olnud palju kulukam. See väikene muutus jalakäijate kahjuks annab suure kasu just keskkonnasääste ja mõttetute suurveokite seisakute osas. Samuti tuli leida peatänava osas õiglane otsus. Arhitektid ei nõustunud kriitilise analüüsi järgseid muudatusi projektis tegema.
Mida siin jonnida, loomulikult tuleb uus konkurss ja selline, mis rahuldab kõiki osapooli. Kui aga meenutada paari varasemat linnajuhti, siis taheti ühistransport lausa ära kaotada. Mäletate seda Tallinna trammiteede ülesvõtmise mõtet? Kõlvart tahab linna liiklust pisutki mõistuspärasemaks kujundada ja selles on ta õigel teel. Meil on linnapea, kes ei jookse pimesi järele igasugu lollustele, tulgu nad siis Skandinaaviast või Lääne- Euroopast.
Indrek Veiserik
Mees kellel on sõna. Sõna mis maksab ja mida peab kuulama!
Kui kogu partei nii saaks, oleks ikka elu palju parem.
Aitab nunnutamisest, seltsimehed!
Edasi uutele võitudele!
Arusaamatuks jääb aga Kersti kui võltspresidendi ületähtsutamine, sest president on õigustelt poliitiline impotent.
Kui Miša suudaks mõelda mitte põhjakorealikult, vaid eestlaslikult, siis ta ehk mõistaks, et eestlaste pahameele asemel on tegu ENESEKAITSEGA kõige võõra vastu, mis hävitab meie enesetunnetuse juuri. Selleks pole ainult vene ja inglise keele pealesurumine avalikult (koolides) ja kaudselt (lasteaedades), vaid ka meie eluviisile vaenulik pedestamine ja islaamistamine. Kes siis seisab meie eest kui mitte meie ise?
Kui Kõlvart on suurim häältesaak, siis võib küll peaministriks tulla.
Pole vastu.
Miša Kõlvart on kahtlematult arvestatav autoriteet, keda toetab üha enam erineva etnilise taustaga eestimaalasi…! Nii valimisrallidel kui lihtsalt nö. erinevatest vaimkondadest inimesed.
Meil kehtivad topeltstandardid. Me riiklikult tähistame Rahvuste Päeva ja räägime seal ilusaid sõnu rahvuste vahelisest sõprusest ja demokraatiast. Järgmisel päeval aga oleme kõik selle unustanud. Kui võtad lahti peavoolumeedia, siis seal muud ei näegi, kui teistest rahvustest inimeste retooriline peksmine. Kes aga julgeb sellele vastu hakata, see on kohe Kremli agent ja putinlane. Me oleme väikeriik ja väike rahvus. Miks me ise hävitame kurjusega iseennast ja saeme oksa, millel me nii ebakindlalt istume?
Pole kedagi vastu panna.
Alati selge ja klaari näoga. See mees jõuab kaugele ja ainult oma tööga!
Miks mitte ka Presidendiks?!
Tänase välismaal meid ajalehtedes laimava tädikese asemele.
Pole vaja Ekret sõimata.
Talinas on võim õiges käsi.
Elagu Kõlvart! Vot.
Kõlvart suudaks ka Venemaaga korraliku lepingu sõlmidaja lõpetada see vastik sõjapoliitika. Vaat kus oleks meile turg!
Ja meie kõrval, mitte kauges Hiinas.
Kolme vennasrahva sõprus tooks meile palju turiste Aasiast!
Hoidke Mišat!
Nüüd äkki avastati väärt riigijuht!
Ta ju ammu suur EESTLANE!
Oli meil linnapea, kes tahtis trammirööpad vanarauda anda. Tema sai elust niipidi aru.
Anna võim kätte ja minnakse lauslolliks.
Kõlvart on hoopis teisest puust poiss ja ajab asju nii, et linnarahvas rõõmu tunneks.
Vaadake kui asjalikult ta filmimise asjad paika pani: nii, nagu tema ütles!
Ja kõik laabus, peale Nolani kuselkäike putka taha.
Aga ka see vajadus lahendati-kohale toodi kuldääristega sitapotid.
Ikkagi välismaalasd. Ei roni jalgupidi peale.
Linnapea ikka teab mis turul tehakse?
Austusest külalise vastu andis veel kaks filmipäeva.
Täitsa mees!
no lõpetage juba kord selle pasalehe ilmumine