Eelmisel nädalal selgus, et kavandatava Tallinna peatänava osas tulevad muutused. „Me ei loobu peatänava projektist ega muuda selle kontseptsiooni – eesmärk on muuta linnaruumi, et anda jalgratturitele ja jalakäijatele rohkem ruumi. Ent selle projekti teostamise ajal peab olema ka ülejäänud linnaruum ettevalmistatud,“ ütles Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart.
Ajaleht Pealinn kirjutab, et kui pandi kokku riiklike investeeringute kava, esitas Tallinn ettepaneku, et linn tahaks linnakeskkonda muuta siin viibivatele inimestele mugavamaks – vähendada liiklust ja seeläbi suurendada ühistranspordi kasutuse mugavust, et inimesed loobuksid autodest, tuleksid sellesse keskkonda pigem ühistranspordiga või siis rattaga. Korraldati konkurss arhitektuurilise lahenduse leidmiseks, mille võitis võistlustöö „Kevad linnas“, mis põimib tulevase Tallinna linnaruumi ajaloolise, vanalinna ümbritsenud bastionivööndiga.
K-Projekti tehtud peatänava eskiisprojekti simulatsioonist aga selgus, et keskkond ei muutu mugavamaks, sest see vähene määr tavasõidukeid, mis siit läbi peab tulema, lihtsalt istuvad ummikutes, blokeerivad ära ühistranspordi liikumise. Ka kõige paremini töötav eskiisprojekti versioon laseks läbi vaid veerandi praegusest liiklusest, kuid isegi sellisel juhul tekiksid Pärnu ja Narva maanteel ummikud. K-Projekti juhataja Rein Annusver ütles, et lisaks väheneks ühistranspordi keskmine kiirus ning mõnes kohas satuks ohtu jalakäijate turvalisus.
Kõlvart rääkis, et kuna peatänava projekt on üks suurimaid, mida linn lähiaastatel soovib ellu viia, siis peab ette nägema ka selle mõju ning lähtuvalt sellest aru saada, milliseid projekte tuleb teha eelnevalt, et peatänava projekti teostamine ei tekitaks kollapsit. Eelkõige oleks vaja tegeleda sadama trammi, Estonia puiestee tunneli ja Rävala puiestee pikenduse projektiga. „Ja kõik need kolm projekti ei ole mingi teooria, vaid küsimus on selles, mis on õige järjekord,“ selgitas Kõlvart. Selleks, et ellu viia peatänava projekt, tuleb tegeleda ettevalmistavate etappidega. „See ei ole teoreetiline plaan, see on see, millega me lähiaastatel peame tegelema ja hakkame tegelema.“
Peatänava idee
Tallinna peatänava eesmärk on muuta linnasüda rohkem avatuks erinevatele liikumisviisidele. Nii jalakäijatele, jalgratturitele, ühistranspordile, aga ka tavasõidukitele. Selle idee raames viis Tallinna linnaplaneerimise amet läbi ideekonkursi – tänavaruumile otsiti arhitektuurset lahendust. Selle arhitektuurse lahenduse käigus pidi säilima võimalus liigelda erinevatel liikleja gruppidel.
„Tallinna keskkonna- ja kommunaalamet sõlmis projekteerimise töövõtu lepingu – me lähtusime Euroopa Liidu rahastuse meetme määruse nõuetest, ideekonkursi tulemusel selgunud arhitektuursest lahendusest ja hakkasime koostama eskiisprojekti,“ rääkis Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti juhataja asetäitja Reio Vesiallik.
Tallinna transpordiameti liikluskorralduse osakonna juhataja Talvo Rüütelmaa möönis tellitud uurimuse valguses, et paraku arhitektuurselt väga ilus töö osutus liiklustehniliselt selliseks, mis kahjustab kõigi liiklejate huve, kaasa arvatud jalakäijaid, ühistranspordi kasutajaid kui ka autoga liiklejaid. „Mõned lahendused osutusid ka ohtlikuks, kus jalakäija saab otsesema teeületuse, kuid ta viibib sõidukite ja ühistranspordiga samas liiklusruumis kauem, mis on kahtlemata ohtlikum,“ ütles Rüütelmaa.
Lisaks ei olnud tol hetkel selget teadmist sadama trammiühenduse osas, mis on nüüd tulnud värskelt sellisesse etappi, et linn on sõlminud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga koostöökokkulepe, et alustada sadama trammiühenduse projekti koostamist. „See tähendab, et meil tuleb peatänava projektis ka sellega arvestada. Ei saa tekkida olukorda, et me paneme liikluslahenduse ainult peatänava osas kokku ja siis sealt ei ole enam võimalik mitte mingit ühendust läbi viia,“ põhjendab Vesiallik kogu peatänava alale transpordiameti poolt tellitud simulatsiooni.
Kesknädal