Urmo Saareoja, SA Tallinna Lauluväljaku juhataja
Tuhanded suured ja väikesed ootasid ärevalt juulikuu esimest nädalat, mil sai teoks kogu Eesti suur pidu – laulupeo juubelipidu. Polnud vist küll ühtki pere- ja sõpruskonda, keda jätnuks „Kalevi“ staadionil tehtud tantsusammud või Lauluväljakul kõlanud viisid puutumata. Keegi omadest läks ikka laulukaare alla, keegi läks ikka publikuks, keegi vaatas ikka telerist otseülekannet.
Mul on siiralt hea meel, et korraldus sujus ning sada tuhat inimest Lauluväljakul ning veel sajad tuhanded telerite taga said kogeda seda võimsat tunnet. Selle kõige taga oli aga paljude inimeste pingeline töö, mis väärib tunnustust. Kuna telekaamera ette jääb vaid üritus ise, siis on igati kohane anda ülevaade sellest, mis ürituse õnnestumisele eelnes.
Juubelipeoks uus kuub
See on ju ikka nii, et tähtsama sündmuse puhul otsid kapist paremad riided välja, mehed ajavad habemegi viisakalt ära ja naisterahvad panevad veidi põsepuna palgetele. Viimaste kuude jooksul enne juubelipidu lihviti ka Lauluväljakut täpselt samamoodi; ja ikka selleks, et kõigil pidulistel oleks hea olla.
Suurim ja ehk kõige olulisem töö valmis maikuu keskpaigas, mil lõppesid laulukaare renoveerimise tööd. Tegemist oli kauaoodatud ja hädavajaliku tööga, mis kestis kaua ning nõudis suurt pühendumust ja täpsust. See 995 000 eurot maksma läinud suurtöö – laudise vahetamine ja konstruktsiooni kontrollimine ning tugevdamine – sai teoks tänu Tallinna linna ja Kultuuriministeeriumi koostööle, kus kulud tehti pooleks. Tööde teostamise põhjus oli lihtne: polnud kindlust, et laulukaar renoveerimata juubelipidu ohutult saab võõrustada. Sedavõrd keerukat ehitist analüüsisid TalTechi teadlased ning mõõdistati nelja erinevat süsteemi kasutades. Eriline tänu kuulub ehitusteadlasele Karl Õigerile, kes võttis laulukaarega seonduva oma südameasjaks. Muide, Karl Õiger oli seotud ka 1950-ndate lõpu ehitusprojektiga kui laulukaar rajati. Puitlaudise väljavahetamise käigus löödi sinna sisse miljon naela ehk peaaegu igal Eesti inimesel on laulukaares oma nael. Sellest, et töö oli tõsine, annab aimdust ka fakt, et töömehed kulutasid läbi üle 500 paari töökindaid.
Kuna tegemist pole mingisuguse tavalise katusealusega, vaid see peab panema hääled kõlama, oli kõige tähtsamaks ülesandeks saada kasutusluba ja heakskiit kasutajatelt endilt. Nii kogunesid mõned nädalad enne laulupidu poolteist tuhat inimest laulukaare juurde, et see tõsiselt proovile panna. Mõistagi oli ärevus hinges, kuid kui viis lahti löödi ning lauljate ja dirigendi näolt siiras rõõm peegeldus, siis oli selge, et ka kõige tähtsam kasutusluba on auga välja teenitud. „Kuulajale“, „Ta lendab mesipuu poole“ ja „Tuljak“ tekitasid osalejates sedavõrd mõnusa tunde, et paljud tunnistasid, kuidas nad ei jõua laulupeo algust ära oodata, sest laulud on juba ammu selged. Mul on siiralt hea meel, et Tallinn ja Eesti riik tegid laulurahvale laulupeo juubeliaastal sedavõrd ilusa ühise kingituse.
Laulurahvas sai aga veel ühe suure ja väärika kingituse. Nimelt valmis Mulgi vallas ettevõtte AMV Metall töömeeste käe all uus dirigendipult, mis vahetab välja vana, ligi 60 aastat väärikalt teeninud puldi. Uus pult on turvaline, stiilne ja igati väärikas element meie rahva kõige tähtsamate pidude – laulupidude – jaoks. Müts tuleb maha võtta kõigi ettevõtete ees, kes uue dirigendipuldi valmimisega on seotud, sest arvet nende tööde eest ei esitatud. Tegemist on üle 100 000 euro väärtuse kingitusega laulurahvale juubelipeoks. Selline žest näitab, kui tähtis on meie inimestele laulupeo traditsioon.
Mis sai vanast dirigendipuldist? Kahju oleks seda lihtsalt utiili saata, mistõttu restaureerisime selle ajatruude vahendite ja töötehnikaga, et tulemus võimalikult algupärane oleks. Samuti on jäädvustatud kõik selles puldis dirigeerinud väärikad mehed ja naised. Nüüd ootab uue kuue saanud vana dirigendipult Mäe alas uudistajaid. Tegemist on ühe esimese sammuga rajamaks Lauluväljaku püsinäitust, mis annaks külastajatele edasi meie laulupidude ajaloo ja selle rolli ühe rahva saatuse kujunemises.
Mitte vähetähtis pole ka see, et tänu heale koostööle Tallinna Kommunaalametiga said vahetult enne laulupidu paigatud inetud ja suisa ohtlikud asfaldiaugud – täpsemalt: pandi maha asfaltkatet ligi 4500 ruutmeetril. Lauluväljaku kaare esise platsi rekonstrueerimise käigus paigaldati täiendavalt asfalti 8800 ruutmeetrit, lisaks 400 meetrit renne ning 120 meetrit äärekive. Veel pikka aega rõõmustavad Lauluväljaku külalisi korrastatud väravad ja tehnilised alad ning silmatorkavad viidad paremaks orienteerumiseks.
Lauluväljak ühendab
Viimasel ajal räägitakse erakordselt palju lõhedest ja vahedest, erinevustest ja halvustamisest. Milline õnn on aga see, et meil on üks paik, mis alati ühendab! Milline õnn on see, et on võimalik üks hetk ajas, mil pole lõhesid ja vahesid! Hetk selle sama laulukaare all. Lauluväljak koos laulukaare ja laulupeoga on see Eesti asi, mis alati ühendab. Kahtlemata on see meisse sisse kirjutatud juba laulva revolutsiooni tõttu, kuid siin on midagi seletamatut veel. Ka hilisem vaidlus ajalehtede veergudel selle üle, kas kultuuriministri kõne sobis peo kavasse või kas Mattiiseni laululehelt väljajätmine oli õigustatud, ei muuda selle emotsiooni sisu.
Lauluväljak ja laulupidu kuuluvad meile kõigile, igale Eesti inimesele. Õige pea algavad arutelud, milliseks peaks ja võiks kujuneda Lauluväljaku territoorium tulevikus. Toome inimesed kokku ning püüame leida arutelude käigus parima lahenduse, kuidas hakkama saada sajatuhandelise laulupeopublikuga ning mida teha selle suure maa-alaga sel perioodil kui laulupidu parajasti pole. Kuni aga kestab kaunis suvi, siis võtke plaani ka Lauluväljaku külastamine, olgu siis hea kontserdi kuulamine või niisama pikniku pidamine. Lauluväljaku väravad on avatud.
Laulukaare iga osa, iga väike pind, iga väike oksakoht on täis noote, viise ja laulujuppe. See kaar aitas tuua taas vabaduse meie riigile ja on olnud tunnistajaks selle maailma suurte staaride ülimale andekusele. Nüüd aga, kui laulukaarel on täitunud 60 aastat, saadeti Lauluväljakut ja lauljaid truult teeninud laulukaare puitlaudis pensionile.
Selleks, et igaüks võiks ajaloost osa saada, on Lauluväljak tootnud vanast laudisest tuhat meenet, mis on kõik vastava plaadikese ja järjekorranumbriga tähistatud. Müügist teenitud tulu kasutatakse laulupidude mälestusseina taastamiseks ja arendamiseks.
Meene hind on 35 eurot, millele lisandub postikulu. Tellimine ja info: info@lauluvaljak.ee